Enamik neid merekeele nõukoja liikmeid, kes kirja teel arutellu sukeldusid, arvas, et uus termin on hea, aga mõne arvates tekitas küsimusi see, kas tasub kasutada sõna „määre“, kui tegemist ei ole õlitus- või muu naftapõhise tootega. Kas õhk on selles kontekstis määre, libesti või midagi muud? Mõjub võõristavalt, et õhk võib olla samuti kahe liikuva pinna vahel määrdeks või isegi libestus- materjaliks (kui ingliskeelset sõna lubrication otse tõlkida). Vahendan siinkohal käsilolevat arutelu, millega püüame merekeele arengut ja kasutust jõudumööda suunata. Kutsume ka keele- spetsialiste arutama, kas pakutav termin peab olema arusaadav vaid oma valdkonnas või ka üldsusele laiemalt. Kui BLRT avaldas uudise õhkmäärdesüsteemist, käivitus nõukoja meililistis arutelu, samal ajal uurisime lisa ka oma sotsiaalmeedia lehe jälgijailt, kust saime head tagasisidet nt selle kohta, et otseselt ei ole tegemist sel viisil, kuidas protsessi on seni kavitatsiooniga kirjeldatud. 20. juulil ilmus BLRT pressiteade: „Laevaremonditehas Tallinn Shipyard paigaldas laevandusettevõtte Amisco kaubalaevale Danita esimese õhkmäärde süsteemi DACS, mis on Damen Shipyards Groupi ja Delfti Tehnikaülikooli ühis- lahendus. Damen Air Cavity System (DACS) tehnoloogia tööpõhimõte seisneb selles, et vette tekitatakse väikestest õhumullidest koosnev kiht, mis katab laevakere ühtlase õhukese õhupadjana, mille tulemusena väheneb hõõrdetakistus laevakere ja vee kokkupuutealal. Suure kerepinnaga laevadel vähendab nimetatud meetod kütusekulu kuni 15%, samuti heitmekoguseid ning parandab aluse töö tõhusust. Tallinn Shipyardi juhatuse liige Sergei Kravtšenko sõnas, et laeva- remonditehase meeskonnal on väga hea meel, et nende pikaajaline partner, Eesti laevandusettevõte Amisco, usaldas projekti ellu- viimise just Tallinn Shipyardile. „Püüdleme täiuslikkuse poole kõiges,
Mairold Vaik , meremees ja merekeele nõukoja liige
Merekeele nõukoja tööst rääkides oleme maininud, et sageli leiame uusi oskussõnu võõrkeelsest valdkonna- meediast, mille kaudu need kiiresti ka meie emakeelde tõlgitakse. Uuenduslikud laevaehituslahendused on viimastel aastatel pakkunud ohtralt peamurdmist. Mõnel juhul jõuab uus termin meieni juba valmiskujul, valdkonna spetsialistide kirjutatud artiklina. Siinne lugu üht sellist kirjeldabki. esti laevatehas BLRT Grupp on innovatsioonis oma eriprojek- E tidega osalenud juba aastaid ja hiljuti jagati veel ühest uudist huvitavast laeva ümberehitusest. Meedias ja ka Facebooki lehe kaudu tutvustati hiljuti efektiivsemat kütuse säästmise lahen- dust, millest Eestis seni vähesed teavad. Seda meetodit on uuritud ja katsetatud juba aastakümneid, aga viimasel ajal karmistuvate keskkonnanõuete tõttu on meetod jõud- nud kasutusse suurtel kauba- ja kruiisilaevadelgi, alates laevakere- de projekteerimise faasist, ja ka olemasolevate ümberehitusel. Inglise keeles on uut lahendust hakatud nimetama Air Lubrication System ehk ALS (ka Air Bubble Lubrication System ). Kasutusel on ka Air Cavity System Air-Carpet ja „ “ . See on kütuse säästmise meetod lameda põhjaga laevakere ja merevee vahelise takistuse vähendamiseks laevakere alla tekita- tavate õhumullide abil. Selle lahenduse eesmärgiks on hoida kaks omavahel hõõrduvat pinda võimalikult palju lahus, tekitades nende vahele kolmanda kihi –, et niiviisi väheneks laeva kütusekulu ja seeläbi ka heitme- kogus. Põhimõtteliselt on kahe hõõrduva kihi takistuse leevenda- miseks kasutusel kolmas materjal, mida kasutatakse laiemalt õlitussüsteemides kahe metallist pinna omavahelise hõõrdumise leevendamiseks. Vaata Damen Shipyards i videot siit Vimeo lehelt , kuidas süsteem on ehitatud ja kuidas toimib. BLRT nimetab oma pressiteates seda lahendust õhkmäärde süsteemiks , mis on üsna täpne ja tabav tõlge inglise keelest. Kuigi suvel peab merekeele nõukoda pausi igakuistest koosolekutest, siis meilitsi töö siiski jätkub ning algaski arutelu, kas BLRT pakutud termini asemel on võimalik leida midagi veel paremat.
Mitmed kirja teel arutellu sukeldujatest kahtlesid, kas uus termin on hea ja mõne arvates tekitas küsimusi, kas tasub kasutada sõna „määre“, kui tegemist ei ole õlitus- või muu naftapõhise tootega.
45
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook