MAA
Indrek Pappel valiti tänavu kevadel Eesti Taristuehituse Liidu uueks juhiks. Uue juhatuse ühispildil on vasakult: Indrek Pappel, Tarvi Kliimask, Priit Kuldsaar, Andres Gailit, Jüri Läll ja Marek Koit. Pildilt puudub Veiko Veskimäe, kes viibis Pärnu juhtimiskonverentsil, kus ta kuulutati tiitli „Parim juht 2023" võitjaks.
Näiteks Põhjamaades on riik juba aastakümneid järginud paika pan- dud riiklikku plaani, mis on 10–12aastane strateegia, mida siis jooksvalt täpsustatakse. See tagab stabiilsuse ja efektiivsuse. Ma arvan, et Eestis on nüüdseks kujunemas riiklik strateegia rohe- lise energia arendamiseks. See vajadus ilmnes „tänu“ energiakriisile. Loodan, et me suudame sellest kriisist õppida ning energiasektori näitel ei pea teedesektor tegema läbi kriisi, sest selge on, et Eesti elu ilma toimiva teedevõrguta ei kujuta keegi meist ette, teedevõrk on kogu Eesti sotsiaalmajanduse toimimise alus. Kuidas on olukord kohalikes omavalitsustes? Meil on sisuliselt paar suurlinna. Neid ümbritsevad vallad, kes saa- vad paremini hakkama, sest nende eelarve laekumine on suurem, ent riiklikku tervikut mõjutab see vähe. Vaadates regionaalset pilti, on omavalitsustel keeruline: kui on korralikum talv, siis sööb lume lükkamine enamuse eelaarvest ning selle tõttu tuleb muudelt tellimustelt kokku hoida. Olukord on raske, närvilisust on tunda igal pool. Kohalikel teedel on remondivõlg veelgi suurem kui riigiteedel ja võr- reldes eelmise aastaga saab sama raha eest sisendhinnatõusu tõttu mahuliselt vähem teha. Mida saab positiivse poole pealt esile tuua? Ma arvan, et oluline on tunnustada Transpordiametit, kes on aktiiv- selt hoidnud töös tulevaste projektide projekteerimist – sisuliselt on meil praegu olukord, et projektid on valmis ja võimekus on kohe minna investeerimisfaasi, kui asjakohased otsused tehtud. Suures pildis on see ülioluline, sest projekteerimine on ajamahukas töö nii oma uuringute kui ka võimalike maaküsimuste tõttu.
neile, et riik tooks erinevaid taristuehituse valdkonna hankeid kiire- mini turule – nii saaks veidigi kompenseerida teedeehituse lange- vaid mahte. Siinkohal on mõjutamas turgu olulisimalt Rail Baltica poolt rahastavad hanked, kus rahastusotsused tehtud, aga hanke- menetlused on võtnud planeeritust pikema aja. Positiivsena mõjub Transpordiametiga ühine arusaam teedeehitus- se raha suunamise vajalikkusest, aga vahel tundub, et inimesed hakkavad usku kaotama, kuna ebaselgus on liialt kaua püsinud. Praegu Eesti teedel sõites on teekatendite seis veel üsna rahuldav. Aga sellise tulemuse saavutamiseks on käinud järjepidev ja ühtlane toimetamine – nii hooldus, taastus, rekonstrueerimine kui ka ehita- mine kogu Eesti iseseisvusperioodi vältel.
Teedeehitussektor on tunnustuse ära teeninud – vaatamata remondi- võlale on tehtud väga head ja professionaalset tööd.
Teedeehitus ja rohepööre – kuidas see teie igapäevategemisi mõjutab? Ükskõik, kas liidu tasandil või otse ettevõtetega suheldes – rohe- pöördele soovitakse kaasa aidata. Heaks näiteks on siinkohal asfalt- segudes bituumeni asendamine ligniiniga. Erasektor aitab innovat- siooni vedada, sest mõistab, et see kujuneb konkurentsieeliseks. Ka rohepöörde tegemise eelduseks on riigi poolt ühtlase rahastuse tagamine, sest selle alusel on võimalik töövõtjatel kutsuda ellu inves- teeringuid rohepöördesse. Lisaks mõtteviisi muutusele vajab rohe- pööre investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, mida saab teha vaid pika plaani alusel. Töövõtjad ei küsi täna toetusi ega palga- tõusu riigilt, vaid seda, et oleks tagatud järjepidev töö. Kõigis teedeehituse valdkondades on rohepöörde toetamiseks või- malused olemas ja turg tahaks seda suundumust kaasa teha. Rahastuse langus on paraku toonud päevakorda palju uusi problee- me, alates võimalikest inimeste koondamistest ja lõpetades tehaste sulgemiste ja võimaliku müügiga Eestist välja. Ettevõtted peavad tegema valikuid, kuhu oma rõhuasetus panna – kui töömahtu pole, on rohepööret keeruline teha.
Suheldes eri ametkondadega on arusaam, et kõik mõistavad nüüdset keerulist olukorda. Näiteks oleme palunud ja selgitanud
Ilma toimiva teedevõrguta ei ole elukorraldus Eestis mõeldav. Miskipärast kipume märkama teede olulisust igapäevaelu tagamisel alles siis, kui see lagunenud või sõitmine takistatud.
Mida saaks riik teha, et innovatsiooni ja rohepööret teedeehituses toetada?
Riigil on hea võimalus aidata rohepööret jõulisemalt ellu viia, tuues sisse asjakohased nõuded nii hangetesse kui ka seadusandluse
52
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook