MAA
Kangru liiklussõlme ehitamise käigus lahendatakse Viljandi maan- tee, Kurna–Tuhala riigitee ja Rail Baltica raudtee omavahelised lõiku- mised. Muuhulgas rajatakse tööde käigus kergliiklustee, mis viib Kangru külast Raku järveni, praegune Viljandi maantee ja Kurna– Tuhala ristumine muudetakse mitmetasandiliseks, mis tagab suu- rema liiklusohutuse. Lisaks ehitatakse Viljandi maantee 2,5 km ulatuses neljarajaliseks – uus neljarajaline lõik asub praegusest 300–400 meetrit lääne pool. Ees seisavad mastaapsed ehitustööd Rail Baltica põhitrassil Eelmise aasta lõpus välja kuulutatud Kohila liiklussõlme hankega otsitakse ehitajat 9,4 km pikkusele lõigule, kus lisaks raudtee põhi- trassi muldkeha rajamisele kuuluvad ehitamisele ka erinevad rajati- sed. Nende hulgas Kohila ökodukt, Sihi tee kergliiklustunnel, hool- dus- ja juurdepääsuteed, samuti üle nelja kilomeetri müratõkke- seinu. Põhiprojekti järgi tuleb raudteemuldesse sellel lõigul ehitada ka 11 läbipääsu väikeloomadele. Kohila liiklussõlm, mis on osaks nimetatud põhitrassi ehituslõigust, kätkeb endas ka viie viadukti raja- mist. Põhitrassi esimese lõigu ehitaja peaks selguma oktoobris, kuid ühtlasi on käimas ka järgmiste lõikude ehitushanked. Rail Baltica põhitrassi ehitamine Harjumaal algab Ülemiste terminali juurest, kus praegu on hankes 4,8 km pikkune Ülemiste–Soodevahe lõik. Üle- miste jaama ida küljest algav ehituslõik kulgeb kuni Lagedi tee ristu- miseni Rae vallas. Ehituslõiku jääb ka osaline Ülemiste veeremi- depoo manöövritee muldkeha ja osaline tehnovõrkude ehitus, samuti tuleb ehitada perspektiivse sõiduautode pealelaadimis- jaama raudteeosa muldkeha. Rajatava põhitrassi muldkeha laius on kõnealuses lõigus 14 kuni 20 meetrit. Koos raudtee muldkehaga rajatakse ka vajalik drenaaž, kaablikanali- satsioonid, maaparandussüsteemid, tugimüürid ja tõstetakse ümber erinevad tehnovõrgud, samuti tuleb sellel lõigul raudtee- muldesse ehitada ka üks truup, millega tagatakse läbipääs väike- loomadele. Kolmas Rail Baltica põhitrassi lõik läks hankesse juunis. 7,1 km pikkusel põhitrassilõigul tuleb ehitusettevõttel lisaks muldkehale ehitada kaks ökodukti, üks maanteeviadukt ja kaks raudteeviadukti, samuti pea viis kilomeetrit müratõkkeseinu. Nimetatud lõigule jääb ka Eestis ainulaadne, 224 meetri pikkune raudteesild. Loone–Hagudi lõigul ristub tulevane Rail Baltica raudteetrass ka olemasoleva Edela- raudtee koridoriga. Sellega seoses ehitatakse ajutine ümbersõidu- raudtee, mis võimaldaks ehitajal rajada uue Pureva raudteeviadukti ja Tamme tee tunneli ning Röa ökodukti Edelaraudteele. Tulevikus hakkab Edelaraudtee kulgema üle Rail Baltica trassi. Veel käesoleval aastal peaks Eestis Rail Baltica kiire raudteeühen- duse arendamist ja ehitust kureeriv Rail Baltic Estonia kuulutama välja põhitrassi järgmised ehitushanked. Järgmise aasta lõpuks võiks ehituses olla juba veerand Eesti 213 kilomeetri pikkusest Rail Baltica trassiosast.
Sikeldi viadukti ehitamine 2023. aasta juunis.
Tagadi tee viadukt valmis 2022. aastal.
Rail Baltica puhul pakuvad Eesti pinnase iseärasused ehitussektorile nuputamiseks võtteid ja lahendusi, mida siinmail on harva või pole üldse kasutatud. Nii näiteks jääb Rail Balti- ca põhitrassi Rapla lõigule Hagudi raba, mille läbimiseks tuleb rajada ligi 500meetrine raudbetoonplaat koos vaiadega. Sellist lahendust pole Eestis varem kasutatud.
64
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook