MAA
Eksperimendi läbiviimine Teavituse mõju mõõtmiseks viisime 2023. aasta kevadel läbi eks- perimentaalse uuringu. Eksperiment on kõige parem mõju mõõt- mise viis, kuna võimaldab tuvastada, kas muutused (nt turvavööde kasutuses) tulenevad just läbiviidud sekkumisest või muudest asjaoludest. Teadaolevalt ei ole Eestis varem bussides turvavööde kasutust eksperimentaalselt uuritud. Meie uuring toimus Tallinna–Saue liinil nr 191. Mai kolme nädala jooksul lülitati selle liini bussides iga päev turvavöö häälteavitused kas sisse või välja. Projekti kaasatud Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži tudengid sõitsid 4–5 korda päevas bussiga ja panid igal reisil kirja kinnitanud ja kinnitamata turvavööga reisijate arvu. Nii tekkis andmestik, mis lubab võrrelda turvavöö kandjate osatähtsuse häälteavitusega ja häälteavituseta reisidel. Pole ebatavaline, et eluliste eksperimentide käigus tekib ka ettenäge- matuid olukordi. Nii ka selles uuringus: esimestel vaatluspäevadel selgus, et väljatöötatud häälteavituse asemel kõlas bussis hääl- teavitus lühema sõnumiga „palun kinnitage turvavöö“. Uuringu- perioodi keskel hakkas bussides kõlama siiski algselt välja töötatud pikem häälteavitus. Uuringu tulemused Kokku tegime 97 vaatlust, pooled neist häälteavitustega ja pooled ilma. Registreerisime 1396 reisija turvavöö kasutuse. Leidsime, et kui teavituseta sõitudel kinnitas turvavöö keskmiselt 4,8% reisijatest, siis teavitustega sõitudel 15,6%. Kuna teavituse kuuldavus oli reisiti erinev, analüüsisime ka seda, milline oli turvavöö kinnitajate osatähtsus halva, keskmise ja hea kuuldavusega teavitustega reisidel. Tulemused on kirjeldatud jooni- sel. Et teada saada, mil määral võib uuringus saadud tulemusi üldistada, küsisime, kui palju suureneb turvavöö kinnitamise šanss juhul, kui kõlab kehvasti kuuldav, keskmiselt kuuldav või hästi kuuldav hääl- teavitus. Keskmise kuuldavusega häälteavitus suurendas turvavöö kinnitamise šansse 3,12 korda ja hästi kuuldav teavitus 5,13 korda. Mõlemad tulemused olid statistiliselt olulised (p<0,05). Neist tulemustest võib järeldada, et vähemalt keskmiselt kuuldaval häälteavitusel võiks olla märgatav positiivne mõju turvavöö kinnita- misele ka väljaspool uuringut. Võrdlesime ka uuringuperioodi esimest poolt, kui bussides kõlas lühem häälteavitus, ja teist poolt, kui kõlas pikem teavitus. Selgus, et teavituse mõju turvavöö kinnitamise osatähtsusele neil kahel perioodil statistiliselt oluliselt ei erinenud. See tähendab, et turvavöö kinnitamise edendamiseks võiks piisata ka lühikesest ja lihtsast meeldetuletavast teavitusest. ³ Thaler, R. H., & Sunstein, C. R. (2008). Nudge: Improving decisions about health, wealth, and happiness. Yale University Press. ⁴ Yagil, D. (2000). Beliefs, motives and situational factors related to pedestrians' self- reported behavior at signal-controlled crossings. Transportation Research Part F: Traffic Psychology and Behaviour, 3(1), 1–13. https://doi.org/10.1016/S1369- 8478(00)00004-8. ⁵ Gouldner, A.W. (1960), “The norm of reciprocity: a preliminary statement”, American Sociological Review, Vol. 25 No. 2, pp. 161-178, doi: 10.2307/2092623.
Busside istmed olid varustatud kolme-punkti turvavöödega.
Üks viis probleemiga tegeleda on rakendada müksamist ehk käitumisteaduslikku sekkumist, mis püüab mõjutada inimeste käi- tumist kasulikus suunas, samas jättes alles valikuvabaduse.³ Kaardistasime võimalikud müksud, mida võiks Eestis bussides turvavöö kandmise edendamiseks kasutada. Seejärel valisime koos Transpordiameti ja bussifirmade esindajatega neist ühe välja, mille tõhusust ka reaalselt proovida. Müksuvaliku sõelale jäi turvavöö kinnitamist meelde tuletav automaatne häälteavitus. Häälteavituse täpsema sisu loomisel lähtusime ideest, et kuigi ohutuskäitumise (turvavöö kinnitamine) eesmärk on tagada õnne- tuse korral enda või teiste turvalisus, ei pruugi see otsustamise hetkel olla ainus või isegi peamine käitumise ajend. Ajendiks võib olla ka kooskõla saavutamine ja hoidmine käitumise ja väärtuste ja sotsiaalsete normide vahel (näiteks vastates teiste ootustele või järgides enamuse käitumist). Üks oluline sotsiaalne norm, mis ⁴ meie käitumist mõjutab, on vastastikkuse põhimõte: soovime käitu- da teistega nii, nagu nemad on meiega käitunud. Sellest lähtuvalt ⁵ koostasime häälteavituseks järgmise sõnumi: „Bussijuht teeb kõik, mis tema võimuses, et su sõit oleks turvaline. Tee sina ka, pane vöö peale.“ Sõnumi eesmärk oli rõhutada bussijuhi panust reisija turvali- suse tagamiseks ning sellega aktiveerida soov vastata omapoolse positiivse käitumisega.
66
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook