MAA
põhineb see soov siiski paljuski nn kõhutundel, sest kogemust ei ole,“ tunnistab Palmi. „Eks kõigil tuleb end asjaga paremini kurssi viia, ka pakkujatel, sest niisugune töö eeldab ka muutusi ettevõtetes endis.“ Ta toob esile, et olles kuude kaupa lepingu ja selle vormiga tegelenud ja protsessis sees, on uudse hankemudeli potentsiaal näha: „Kui see hankemudel hakkaks levima, siis see muudaks ehitussektorit ka teistes lepingutes, kus toimetatakse. Arvan, et kui tellija ja töövõtja vaheline usaldus ja koostööoskus areneb alliansslepingutes, siis see jõuab ka teistesse valdkondadesse.“ Komistuskividest üle Iga uus lähenemine toob paratamatult kaasa ka üllatusi: millistest karidest Sindi–Lodja silla hanke juures tuli mööda loovida? „Alguses lootsime lepinguga kiiremini hakkama saada, ent selgus, et lähenemine, mis Soomes toimib, on meile siiski võõras,“ tunnistab Palmi. „Eesti ja Soome riigihangete seadused põhinevad samal direktiivil ja on ühtmoodi sõnastatud, ent erinev on õiguspraktika Soome kohtutes ja meie riigihangete vaidlustuskomisjonis ning HEA TEADA: Soovitusi alliansi ärimudeli rakendamiseks Alliansi ärimudeli kohaselt ei finantseeri ehitaja ehitust – kõik kulud kaetakse oluliselt kiiremalt. Tingimus on, et kulu peab olema eelnevalt ka töövõtja poolt tehtud. Ärimudel parandab alltöövõtjate motivatsiooni osaleda ja nii on võimalik objektidele kaasata parimad mees- konnad. Alliansi ärimudeli rakendamisel Eestis on põhiline takistus eelneva kogemuse puudumine ja see tekitab paratamatult kõhklusi. Hanke ettevalmistamine võtab aega, eelmisi projekte ei saa kopeerida, oluline on kaasata konsultant ning lõik lõigu haaval koos meeskonnaga dokumendid läbi töötada. Selline hange on kui rätsepatöö, ent aja möödu- des tekib tellijail nende ettevalmistamisel vilumus. Esialgu tasub nõu ja kogemusi uurida ka teistelt, muu hulgas Transpordiametist. Kui hange on hästi läbi mõeldud, saab ka eelnevatest halbadest kogemustest mööda vaadata ja nn puhta lehena otsast alustada: leping kvaliteedis mööndusi ei tee, ent usaldus peab olema. Töövõtjale tuleb panna vastutus, et ta ise kontrollib kvaliteeti ja mõistab, et see ongi tema töö. Erinevalt praegu levinud praktikast ei ole küsimus selles, kas kontrollija avastab vea või mitte, see on töövõtja enda roll ja vastutus saavutada parim võimalik kvaliteet. Töövõtjale tasutakse tõendatud kulude alusel, millele lisandub nende marginaal. Kui töö on tehtud, siis tasu- takse selle eest kohe. Töövõtja peab tõendama, et on ka alltöövõtja ees oma kohustused täitnud, nii saab olla kindel, et tööle tulevad parimad alltöövõtjad.
Anti Palmi: „Et leping on suures osas usaldusel põhinev, on nii hanke liik kui ka protseduurid seal sees samuti võimalikult põhjalikud“.
kohtutes, seega pidi asja põhjalikult läbi mõtlema, palju arutelusid pidama. Oli huvitav analüüsida detaile, mis Soomes on rakendatud, ent meil riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuste kaudu hoopis teistsuguse lahenduse leidnud.“ Palmi toob esile, et selgitus- ja tutvustustööd oli vaja teha ka juris- tidele, muu hulgas tutvuda teiste riikide objektidega, et näha lepingu toimivust ja veenduda, et nii saab: „Iseenesest on huvitav fakt, et kevadel pöördus meie poole Rootsi transpordiamet, kes samuti alliansi hankemudelit kompab. Tegin neile ka tutvustuse selle kohta, kuhu ja kuidas meie oleme jõudnud ja saime seejärel tagasiside, et see arutelu andis neile rohkem, kui mitmed töövisiidid Soome. Soomlastele on alliansstüüpi lepinguvorm nii küps ja argine, et komistuskive ei osata välja tuuagi, meie seevastu nuputame sama- de punktide juures lahendusi otsides, kus rootslasedki.“ Eelarvamuste kütkes Alliansi lepinguvorm on üldistele eesmärkidele suunatud, ent mudeli laiemat rakendamist kipuvad segama ka eelnevad halvad kogemu- sed: kui lepingu täitmisega pole hästi läinud, siis järgmises lepingu versioonis ollakse umbusklikud ja püütakse pigem iga detaili regu- leerida. „Meie lepingute põhiline mure on see, et fookuses on vaid madalaim hind. Ehitaja-projektijuht muretseb alates esimesest päevast, et äkki on pakkumise osakond vea teinud ja nii võib rahaliselt põruda. Tellija omakorda kardab, et ehitaja tahab teda üle kavaldada. Nii algabki esimesest päevast nn kaevikusõda, ent see pole kellegi huvides,“ nendib Palmi. Üks on selge – kahjuks pole ka allianssmudel võluvits, mis lahen- daks kõik mured. Projektide õnnestumiseks peavad kõik osalised end muutma ja pingutama, nii tellija kui ka töövõtja. „Mõtteviisi muutus ei ole lihtne ja see ei teki iseenesest, läbipaistvus ja uued oskused tuleb kõigil omandada,“ võtab Anti Palmi teema kokku.
72
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook