VESI
PERSOON Janno Laende: Eesti lipp laeva ahtris peab näitama kvaliteeti Ain Alvela , Teejuhi kaasautor Kui ikka meresõit ja laevandus on südame kutse, siis pühendud sellele jäägitult ning teed ära palju rohkem kui palgatööks tingimata vaja. Nii on Tallinki vanemtüürimees ja Eesti Laevajuhtide Liidu juhatuse liige Janno Laende aktiivne mitmel rindel, süstides rannarahvasse mere- armastust ning püüdes suunata Eesti merenduspoliitikat rööbastesse, mis mereriigile kohased.
undub mõneti kummaline, vähemalt kõrvalseisja jaoks, et T Eesti meremehi-laevajuhte koondava katusorganisatsiooni asutas 1979. aastal sündinud mees ja see sai teoks alles 2008. aasta sügisel. On ju paljud taolised ühendused kandunud tänasesse päeva juba esimese vabariigi aegadest või siis on need asutatud juba vähemalt 1990ndatel. Kui aga asjasse süveneda, saab ilmsiks, et enne teist ilmasõda oli Eesti siiski peamiselt põllumajandusele ja muudele maapealsetele tegevustele keskendunud riik ning nõukogude perioodil allus kogu siinne merendus NSV Liidu mereministeeriumile ning mingi isetege- vus ei tulnud arusaadavalt kõne allagi. Taasiseseisvumise pööris-
tuultes sattus toona enam kui 80 laeva omanud Eesti Mere- laevandus erastajate ja ärastajate haardesse. Tulemuseks oli suure osa niigi üsna kehvas seisus olnud kaubalaevade vanarauaks müümine või muul moel rahaks tegemine ja tõele au andes – ega ka poliitikud 1990. aastatel Eesti oma laevastiku hoidmisest ja säilitamisest eriti huvitatud ei olnud. Nii läkski, et viimane arvestatava suurusega Eesti lipu all sõitnud kaubalaev kustutati registrist 2014. aastal. Paremini ei läinud ka omal ajal Euroopa üht suuremat, 57 ookeanitraalerist koosnevat kalalaevastikku omanud RASil Ookean (nõukaajal Estrõbprom), mille pankrot kuulutati välja 1995. aastal ning mis edaspidi figureeris
8
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook