n arvatud, et ka Eestis asuti teadlikumalt ja plaanipäraselt O teid rajama sõjanduslikel eesmärkidel, sest alates 16. sa- jandist oli vaja liigutada järjest rohkem raskeid suurtükke. Mõned uurijad on järeldanud, et Liivi sõjaga (1558–1583) 16. sajan- dil alguse saanud pikk ja raske sõdade ajajärk Baltimaades muutis ka paiguti oluliselt senist teedevõrku. Mõningat ainest selleks paku- vad ka rahvasuus edasi kantud lood siin-seal poolakate, rootslaste või venelaste rajatud nn sõjateedest. Taristu ettevalmistamine riigikaitseks Juba 1930. aastatel plaaniti Eestis piiriäärsetel maa-aladel potent - siaalsele vastasele mõningate takistuste tekitamist teevõrgu aren - damisel ja suurte sooalade (mitte)kuivatamist, et mitte luua vaenla - sele teedega häid pealetungisuundi ega ootamatu sissetungi võima - lusi. Ükski soo ega kaotatud tee ei anna kindlat kaitset, kuid see võib raskendada vaenlase lähenemist ja vältida ootamatut sissetungi, mis omakorda annab aega vastutegevuseks. Üldiselt hinnati tollal Narva regiooni alasid jõest idapoole, Alutaguse soid ja Peipsi järvest põhjapoole jäävaid alasid teedevaeseks alaks. Petserimaal oli selli - seks rajooniks Petseri–Irboska raudteest põhjapoolne ja Irboska– Pangevitsa kiviteest lõunapoolne maa-ala. Vaidlusi tekitas tollal sildade ehitamise küsimus Narva jõel Vask - narvas, Krivasoos ja Narva-Jõesuus ning Pljussa jõel. Vahel oli siiski raske kohalike elanike soovidele päris vastu olla. Vaenlase jõudude kiire edenemise tõkestamiseks olid olulisteks maanteeobjektideks sillad. Tähtsamatele esimese klassi maantee - de olulistele veetõketele valmisid esimesed suured raudbetoonsillad just 1930. aastatel (nt Luunja, Kärevere, Tori). Sõjavägede Staabi nõudel ehitati nende sildade sammastesse sõja korral õhkimiseks kambrid lõhkelaengute paigaldamiseks. Tee-ehituse õppus Harjumaal 1935. aasta kevadel Ka tollane Eesti kaitsevägi arvestas motoriseeritud transpordi kas- vavate võimaluste ja vajadustega. Pioneeripataljon viis läbi vastaval eesmärgil teedeehituse katseid ja õppusi. Näiteks korraldas 1935. aas- ta mais pioneeripataljon koos Harju maavalitsuse teedeosakonna
2022. aastal alanud Vene Föderatsiooni agressioon Ukrainas on aktualiseerinud kogu riigikaitse temaatika. Päevakorda on tõusnud taristuobjektide militaarmobiilsus. Ka Eesti riigimaanteede projekteerimisel ja ehitusel on riigikaitsega tegelevate ametkondade hinnangute ning ettepanekutega arvestatud. Muidugi ei saame me sellest liiga palju teada, sest neid küsimusi varjutab riigisaladuse kattevari. Küll aga saame vaadata, kuidas kaitseplaneerimine ja riigikaitse vajadused on ajalooliselt Eesti teede ehitust ja korraldust mõjutanud.
Külma sõja ajastu tumm tunnistaja Eesti teedel – „eriotstarbeline laiendatud maanteelõik“ Läänemaal Karuse–Kalli riigimaanteel (nr 16180) 2023. aasta juunis.
Eestis asuti sõjandus- likel eesmärkidel teadlikumalt ja plaanipäraselt teid rajama 16. sajandil.
Foto: Joel Ruuben Seene
81
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook