Kauaaegne maanteede peainsener, maanteemuuseumi asutaja ja maanteeameti peadirektori nõunik Aadu Lass (1928–2001) noortele kollee- gidele 2000. aastal Eesti silla- pärandit vahendamas. Taustal vana Kasari sild.
„Eriotstarbeline laiendatud maanteelõik“ Läänemaal Karuse–Kalli riigimaanteel (nr 16180) 2023. aasta juunis.
Foto: Eesti Maanteemuuseum
Foto: Joel Ruuben Seene
ülejäänud „laiendatud teeosa“ edaspidise säilitamise küsimustes.
seks. Sama seaduse alusel võis sisekaitseülem võtta kaitse alla riigile elutähtsad objektid. Maanteeametis puudus täpsem teadmi- ne, kuidas defineeriti „riigile elutähtsaid objekte“. Nõukogude okupatsiooniperioodi praktikatele viidates mainib pikaaegne pea- insener ja maanteeameti direktori tollane nõunik Aadu Lass, et siis peeti maanteede süsteemis elutähtsateks (kaitstavateks) objekti- deks suuremaid ja olulisemaid sildu (Kasari, Tori, Kärevere, Luunja sillad). Muid asutusi ja objekte ei olnud plaanitud kaitse alla võtta. Lassi tollasel hinnangul oli Eesti suhteliselt tiheda teedevõrgu puhul sillaavariide korral võimalik organiseerida ümbersõite mööda madalamaliigilisi maanteid. Selline kava oli maanteeametil Lassi sõnul olemas aastast 1980. Kuna maanteeametile polnud teada üldist Eesti kaitsekontseptsiooni, oli Lass arvamusel, et vaenuliku tegevuse vältimiseks polnudki vaja suuri sildu kaitsta, vaid vastupidi (Soome eeskujul) need ise likvideerida, takistamaks vaenlase edasitungi. Lassi hinnangul olid erandiks Kasari, Luunja, Kärevere ja Tori sillad, kus ümbersõitude organiseerimine oli seotud raskustega (Kärevere, Tori) või päris võimatu (Kasari, Luunja). Eriobjektiks võis kujuneda muidugi ka Narva maanteesild, mis kuulus Narva linnale. Olenevalt Eesti kaitsekontseptsiooni seisukohtadest peeti tollal võimalikuks kaitse alla võtta Kasari ja Luunja sillad.
Pole teada, mida tollal kaitseministeeriumis arvati, kuid 2016. aastal korraldatud õppuse käigus maandusid ja tõusid õhku Jägala–Kära- vete laiendatud teelõigult neli USA rahvuskaardi ründelennukit A-10. Need juba 40aastase ajalooga tuntud sõjalennukid on mõeldud maaväe lähitoetuseks ja tuntud kui „tankihävitajad“. Maantee leidis taas kasutust lennuväljana – erinevalt kunagistest „punakotkastest“ olid aga need lennukid nüüd juba oodatud kui sõbrad ja liitlased. Maanteeobjektide kaitseküsimus taas päevakorras Maanteemuuseumi arhiivi talletunud dokumendid jutustavad, et 1998. aastal pöördus Eesti Vabariigi riigikantselei koordinatsiooni- direktor Eerik Kross tollase teede- ja sideministeeriumi kantsleri Ruth Martini poole kirjaga, milles paluti nimekirja ministeeriumi valitsemisalas olevatest asutustest või objektidest, mis tulnuks erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamisel võtta kaitsejõu- dude valve alla. Küsimus seondus tollase vajadusega töötada välja riigi- ja valitsusasutuste üksikasjalikumad valve- ja kaitseplaanid. Maanteeameti koostatud vastuses leiti, et „Erakorralise seisukorra seaduse“ (1996) põhjal nähti ette kaitsejõudude kasutamist riigile elutähtsate objektide vastu suunatud relvastatud ründe tõkestami-
85
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook