Fotod: erakogu
„Kui teema otseselt poliitikuid ja ärimehi
ei kõneta, siis ega missioonitundest ei hakka keegi panustama.” Janno Laende
Oma elu merendusele pühendanud Janno Laende usub, et ajad küll muutuvad, aga hea merendusalase hariduse saanud spetsialiste läheb ühel mereriigil ikka vaja, olgu siis merel või kuival maal.
Pöördeline moment Janno Laende elus oli kohe keskkooli algul, kui Läänemerel juhtus Estonia laevakatastroof. Mereklassis õppis 23 poissi, kelle õpetaja sel traagilisel hommikul klassi kokku kogus ning ütles, et ta täiesti mõistab, kui keegi neist nüüd ei soovi enam oma edasist elu merega siduda. „See oleks võinud tõepoolest teismelised poisid ära ehmatada, aga tegelikult seda ei juhtunud. Kakskümmend meie seast läksid edasi õppima mereakadeemiasse ja kolm siirdusid kalalaevadele või mereväkke,” räägib Laende. „Nüüd, tagantjärele võib mõelda, et pigem see kohe õpingute alguses toimunud ekstreemne sündmus pigem kinnistas huvi ja pani nii mõnegi meist merendusest ja mere- mehe ametist süvitsi mõtlema.” Mis näitab, et elukutsumuse juurde tuleks noori ka tänapäeval hakata juhatama juba maast-madalast – näiteks põhikooli ajal, mil meeled on veel kogu laias ilmas toimuvale eelarvamuste vabalt avatud. Nn moodulõppega põhikooli tasandil on siin-seal ja teatud erialade puhul juba ka algust tehtud, merendust paraku nende seas esialgu veel pole. Saabus aeg ise otsustavalt tegutseda Pärast keskkooli siirdus Laende Eesti Mereakadeemiasse ja edasi juba merele. Esimene praktika ja kaks esimest töömeheaastat õnnestus tal läbida toona juba oma viimaseid hingetõmbeid teinud Eesti Merelaevanduses.
aastaid maksuameti riigivõlglaste edetabeli tipus. Mis laevadest täpselt sai, pole tänaseni lõplikult selge, üle kümne miljoni euro ulatunud riigimaksude võlg on aga jäädavalt korstnasse kirjutatud. Nii oleme praegu olukorras, mil ainsad Eesti lipu all olevad laevad on Tallinki reisilaevad ning arvestatav osa merendussektori kui majandusharu 4–5 protsendi suurusest panusest Eesti majandusse annab just Tallinki müügitulu. Tõsi – viimastel aastatel on lisan- dunud üha rohkem Saaremaa laevaehitajate panust. Samas on ju teada, et Eestis registreeritud reedereid või laevaomanikust ette- võtteid on ju mitmeid ja mõne omanduses on isegi 20–30 vee- sõidukit. Paraku seilavad nad kõik mingi muu riigi lipu all. Estonia uppumine kinnistas huvi merenduse vastu See oli eellugu, et aidata lugejal mõista, millised olid olud, kui meie loo peategelane Janno Laende alguses sõrme, hiljem käe ja lõpuks kogu hinge merendusele andis. Saaremaa poisina asus ta õppima Orissaare keskkooli merendus- kallakuga klassi, mis seal tollal veel eksisteeris. Kusjuures see pol- nud mingi niisama õpe, vaid noored said koos keskharidusega ka madruse kutse. Tõuge selleks tuli loogilist rada mööda, sest pidas ju ka tema kasuisa meremehe ametit. Tema karjäär merel jäi küll olude sunnil lühikeseks, aga romantilisi meremehelugusid jagus jutusta- miseks ikka ja alati.
9
TEEJUHT / NR 7
Powered by FlippingBook