ÕHK
PERSOON
Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel: „Kogu hariduse köögipool on olnud üks suur õppetund“
Karine Mandel , turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja, Eesti Lennuakadeemia
Kümme aastat (2003–2013) varasema Lennuameti peadirektorina töötanud Koit Kaskel räägib uutest väljakutsetest Eesti Lennuakadeemia rektorina ning lennundussektori käekäigust Lennuameti liitmise järel Transpordiametiga. Eesti Lennuakadeemia rektoriks saamisest saab varsti kaks ja pool aastat. Kuidas erineb lennuakadeemia praegu sellest lennuakadeemiast, kuhu tööle asusid? rineb ikka üksjagu. Pean tunnistama, et kuigi õppisin selles E koolis ise ja olin aastaid nõunik, ei teadnud ma nn köögi- poolest suurt midagi. Üllatusi on olnud palju, aga olen väga rahul, et kujunenud on suurepärane tiim, kes on suutnud teadvus- tada akadeemia arenguvajadused, ambitsioonid ja end nende elluviimiseks formeerinud. Me teame, kuhu, miks ja kuidas liikuma peab ning mida selleks teha tuleb. Julge tunne on alustatud rada mööda edasi minna. Mida uut on need kaks ja pool aastat Sulle õpetanud? Kogu hariduse köögipool on olnud üks suur õppetund. Hariduses ei käi asjad kiiresti, seetõttu tuleb kannatust varuda. Suurepärane tiim on aga juba palju algatanud ning ära teinud, näiteks teadusarendus- tegevuse, turunduse ja nähtavuse, partnersuhete, täiendusõppe, õppekvaliteedi ja rahvusvahelistumise puhul. Täidan ka rakendus- kõrgkoolide rektorite nõukogu esimehe rolli ja see on andnud laia pildi kogu Eesti kõrgharidusmaastikul toimuvast.
Lennuakadeemial on palju arendusvaldkondi, aga kui peaksid välja tooma kolm kõige olulisemat teemat, millega te n-ö päevad ja ööd tegelete, siis mis need oleks? Esimene teema on mehitamata lennundus ja selle toimimist võimal- dav keskkond, mis on meie fookusvaldkond ehk prioriteet kompe- tentside väljaarendamise mõttes. Akadeemia peab toetama Eesti ühiskonna, asutuste ja ettevõtete püüdlusi uute tehnoloogiate kasutusele võtmisel. See seondub otseselt ka digi- ja rohetemaati- kaga. Teiseks oluliseks teemaks on akadeemia rahvusvahelistumine ja seda nii õppetöös kui ka projektitegevuses. Iga õppur peab saama koolist korraliku rahvusvahelise kogemuse. Kolmas eesmärk on kogu teadus- ja arendustegevuse hoogustamine – seda eelkõige fookusvaldkonnas. Mehitamata lennundust oled juba mitu korda maininud. Kas me hakkame lähema kümne aasta jooksul õhutaksoga Tallinna ja Helsingi vahel liikuma? Jah. Missugused on lennuakadeemia plaanid õppekavade arengus, kas tuleb ka uusi ingliskeelseid õppekavasid? Lennundusõppes on rahvusvahelistumine loogiline. Eestis õppiv tudeng võiks end pärast lõpetamist rahvusvahelises kogukonnas mugavalt tunda ja rahvusvahelise õppe mahu kasv soodustab seda kindlasti. See ei tähenda aga seda, et eestikeelne õpe kaob ära. Pigem vastupidi – mida tugevam on kool rahvusvaheliselt, seda kvaliteetsemat õpet suudab ta pakkuda ka eestikeelsetel õppe- kavadel õppijatele. Praegu avatud kaks uut ingliskeelset õppekava ei jää ainsateks. Kuna ingliskeelne õpe toimib n-ö isemajandamise põhimõttel, on sellel ka positiivne mõju kooli eelarvele.
116
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook