eeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002. Nii viidatud raamistiku, selle rakendussätete kui ka selle muudatuste koordineerimise eest vastutab Euroopa Komisjon. Liikmeriikidel (ja ka lepingosalistel riikidel) tuleb vastutus määrata selleks pädevale asutusele, kelleks meie vabariigis on määratud Transpordiamet. Pean oluliseks märkida, et nii rahvusvahelisel pinnal kehtestatud standardi- tega kui ka Ühenduse tasandil toodud nõuetega, lasub igal liikmesriigil kohustus koostada siseriiklik tsiviillennunduse julgestusprogramm (NCASP) ning seda kohaldada ja hallata. Nimetatud programm kannab Eestis nime Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat ning selle koostab, kinnitab ja seda haldab Transpordiamet. Sellest tuleb järgeva- tes osades veel täiendavalt juttu. Viidatud Euroopa Liidu kehtestatud raamistiku alusel antavate ja otsekohalduvate rakendusaktidega (sh Komisjoni määrus 2015/1998) on valdkondlikul tasandil kehtestatud meetmed saavutamaks soovitud tulem ehk kaitsta tsiviillennundust ebaseadusliku sekkumise eest. Rakendusaktide alusel ette nähtud meetmete puhul tagatakse nende pidev ülevaatamine ning muutmine lähtudes nii riskihinnangutest kui ka aset leidnud juhtumitest. Seda tegevust koordineerib Ühenduses Euroopa Komisjon ning selles osalevad ka kõik liikmesriigid. Eesti esindatuse nimetatud kohtumistel on taganud varem Lennuamet ja nüüd Transpordiamet. Kuidas varem isikute tausta kontrolliti ja lennuturvalisus tagati? Tulles nüüd küsimuse aluseks oleva ühe meetme ehk personali julgeolekut puudutava taustakontrolli juurde, siis selle aluseks võib suuresti lugeda perioodi 2010 kuni 2012. Toonase Ühenduse õigus- raamistiku muutumisel (raammäärust 300/2008 hakati kohaldama 2010. aastal, mil muutus kehtetuks ka toonane raamistik ehk määrus (EÜ) nr 2320/2002) muutusid ka selle rakendamiseks kasutatavad sätted. Juba toona otsustasid liikmesriigid, et tsiviillennunduses tuleb näha ette kohustus ja võimekus kontrollida (vähemalt teatavas ulatu- ses) isikute tausta. Selleks eristati rakendusaktides laias laastus kaks meedet – töölevõtmise-eelne kontroll ja taustakontroll. Meetmete peamised erisused Ühenduse tasandil olid ulatus ja isikute ring. Siseriiklikul tasandil lisandus meetme rakendamise eest vastutav pool. Töölevõtmise-eelse kontrollimeetme rakendajaks jäi isiku puhul n-ö tööandja ehk vastutav üksus, kuid taustakontrolli meetme rakenda- mine otsustati riiklikul tasandil viia siseministeeriumi vastutusalasse. Taustakontrolli reguleerivad sätted võib leida ka hetkel kehtivast lennundusseaduse redaktsioonist. Millest tulenevalt taustakontrolli reeglid muutusid? Võttes aluseks nii muudatusi rahvusvahelistes standardites (ICAO lisa 17 standardid) kui ka püüdes lahendada töölevõtmise-eelse kontrolli- meetme tõhususega seotud probleeme ja võimalikke kitsaskohti, tegi Komisjon 2019. aastal liikmesriikidele ettepaneku võtta vastu muuda- tus, mis puudutas mh ka töölevõtmise-eelse kontrolli meetme ära kaotamist kui ka taustakontrolli meetme tõhustamist. See lõi aluse nn standardse ja tugevdatud taustakontrolli meetme rakendamiseks. Muudatuse rakendamistähtajaks määrati toona 31. detsember 2020. Tasub märkimist, et kuidas ja kes vastutab meetme või meetmete rakendamise eest, jäeti liikmesriikide otsustada. Eeltoodust tulenevalt alustas 2018. aastal toonane Lennuamet tööd ettepanekuga, mis viidi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse mh vajadusega muuta lennundusseaduses sätestatud taustakontrolli korda kui ka selle tarbeks lennundusseaduses sätestatud nõudeid. Ministeeriumis toimunud arutelude käigus sai selgeks, et kõige tõhusam on protsessi muudatus läbi ühetaolise taustakontrolli mehhanismi. Sellest muuda- tusest valmis ka eelnõu, mida (sõltumata viimasel ajal kõlanud väide- test) jagati ka sektoris tegutsevate ettevõtete esindajatega.
Mis täpsemalt muutus 1. märtsist lennundusjulgestuse vallas? äesoleva aasta 1. märtsil ei muutunud lennundus- K julgestuse vallas suures pildis midagi. Muudatu- sed ja vajadused nendeks said alguse oluliselt varem. Selleks, et mõista, mida ja kuidas muudetakse ja mis see lennundusjulgestus üldse on, tuleks alustada, nagu ikka, algusest. Rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni (ICAO) definitsiooni kohaselt on lennundusjulgestus meetmete ja inim- ning materiaalsete ressursside kogum, mille ees- märk on kaitsta tsiviillennundust ebaseadusliku sekku- mise eest. Selleks on riigid rahvusvahelisel tasandil kokku leppinud (Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon ja selle lisad) et reisijate, meeskonnaliikmete, töötajate ning avalikkuse turvalisus on iga lepinguosalise riigi esmane eesmärk kõikide juhtumite puhul, mis seonduvad rahvusvahelise tsiviillennunduse kaitsmisega ebaseadus- like sekkumiste eest. Kõik lepinguosalised riigid näevad selleks muuhulgas ette struktuuri, töötavad välja ning rakendavad eeskirju, tegevusi ja protseduure, et kaitsta tsiviillennundust ebaseaduslike sekkumiste eest, võttes arvesse lendude ohutust, regulaarsust ning tõhusust. Euroopa Liidu tasandil on tsiviillennunduse ulatuses turva- lisust ja julgeolekut käsitlev sätestatud Euroopa Parla- mendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 (raam)määrusega nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühis-
127
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook