ÕHK
Eelnõu edasine menetluskäik aga viibis. 2020. aastal räsis meid ka esimene pandeemialaine ning Euroopa Komisjon tegi ettepaneku 31. detsembri 2020 tähtajaga seotud muudatuspaketi jõustumis- kuupäevad edasi lükata. Lisaksin siinjuures, et lisaks taustakontrolli meetmega seotud rakendustähtaegadele hõlmas nimetatud pakett ka küberturbega seotud sätteid. Uueks tähtajaks määrati 31. det- sember 2021. Tulles nüüd loo alguse juurde ja peamiselt osasse, milles on mainitud siseriikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi ehk NCASP ehk Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatut, siis nime- tatud dokument koondab kõik kehtivad nõuded ja teatavas osas ka soovituslikku praktikat. Kuna enne 31. detsembrit 2021 kehtinud versioon sisaldas jätkuvalt muuhulgas nii töölevõtmise-eelse kont- rolli rakendamist kui ka taustakontrolli meetmega seotud nõudeid, tuli Transpordiametil mingil viisil reageerida ja anda ka sõnum sekto- ris tegutsevatele üksustele. Sellest sündis otsus, et NCASP tuleb muuta. Muudatus hõlmas menetluses olevat ja lennundusseaduse eelnõus kirjeldatud mehhanismi. NCASP muudatused kinnitas ame- ti peadirektor üldkorraldusega ning muudatuste jõustumiskuupäe- vaks sai 1. märts 2022. Milline on muudatuste sisu? Kui paljusid inimesi uued reeglid puudutavad ja kes need inimesed on? Sisuliselt nähakse muudatusega ette nii kontrollile allutatud isikute ringi laiendamist kui ka kontrolli sageduse muutmist. Ka muutusid nõuded meetme sisus. Standardse taustakontrolli meede on sisuli- selt kõrvutatav juba praegu kehtiva taustakontrolli meetmega ehk isikute puhul tuleb veenduda nende varasemas karistatuses, lünka- des elulookirjelduses, elukohariikides ja töökohtades. N-ö tugevda- tud taustakontrolli puhul peab meede hõlmama ka jälitusteavet. Selleks, et mõista lisandunud isikute ringi, on vaja mõista valdkonna toimimist ja taustsüsteemi. Lisanduvate isikute puhul ei ole tege- mist kõike hõlmava tööandjate või ettevõtete ringiga, vaid tsiviil- lennunduses tegevuslube omavate ja vastutavate üksustega. Sinna hulka kuuluvad ka näiteks kaubakäitlusettevõtted, logistikateenuse osutajad või lennuvälja varustavad ettevõtted, kes tegutsevad nt Transpordiameti või lennuvälja käitaja poolt antava tegevusloa alusel ning saavad selle eest piltlikult öeldes vastu ka hüve. Konkreetse näitena võib tuua lennukauba ja -posti. Lennukaupa ja -posti lennufirmale üle andev ettevõtte, kes tagab, et saadetisse ei ole peidetud keelatud esemeid või aineid, peab selleks omama eraldi staatust. Staatus kannab nimetust kokkuleppeline esindaja (ingl Regulated agent ) ning selle tegevusloa väljastab nõuetele vastavale juriidilisele isikule Transpordiamet. Igal kokkuleppelisel esindajal peab olema toimiv julgestuskontseptsioon ning ettevõte peab staatusega hõlmatud tegevuskohas tagama selles toodud meet- mete rakendamise. Olgu ka öeldud, et kokkuleppelise esindaja staa- tus kehtib üle Ühenduse ning nt Eestis tegutseva ettevõtte kont- rollitud ja turvalises tarneahelas transporditavat saadetist ei pea teises riigis uuesti kontrollima. Seda nn hüve on võimalik ettevõttel tarbida (ja seda ka praktikas tehakse) ka n-ö lendava maismaa- transpordi puhul, kus Eesti kokkuleppelise esindaja kontrollitud saadetis antakse lennufirmale lastimiseks üle nt Frankfurdi lennu- väljal. Muuhulas sisaldavad meetmetele seatud nõuded ka isikute tausta kontrollimiseks rakendatavaid tegevusi. Samas on määratletud, milliseid tööülesandeid täitvatele isikutele seda meedet rakendada tuleb. Nii varem kui ka praegu kehtivate nõuete puhul tuleb kontrolli-
2018–2019 küsitud andmete pinnal võis
prognoosida, et muudatus puudutab 300 lisanduvat isikut. Number baseerus teabel isikute kohta, kes juba on allutatud töölevõtmise-eelsele kontrollile.
da nt isikute, kes omavad saatjata juurdepääsu kontrollitud ja ette- võtte poolt turvaliseks tunnistatud saadetistele, tausta. Seega on üheselt mõistetav, et ettevõttel on võimalused nimetatud isikute hulka, kes sellistele saadetistele ligi pääsevad, ka ise reguleerida. Tasub ka märkimist, et viidatud isikute suhtes lasus sellist tegevus- luba omavatel ettevõtetel kohustus volitusi omavaid töötajaid kont- rollida ka enne teemaks olevaid muudatusi. 2018–2019 küsitud andmete pinnal võis prognoosida, et muudatus puudutab ca 300 lisanduvat isikut. Number baseerus teabel isikute kohta, kes juba on allutatud töölevõtmise-eelsele kontrollile. Miks on uus kord parem kui varasem? Uue korra headus on subjektiivne ja sõltub täiesti arusaadavatel põhjustel vaatenurgast. Olen veendunud, et eelnõu tasandil välja pakutud süsteem teeb sektoris tegutsevate üksuste ehk ettevõtete elu tervikuna lihtsamaks. Taustakontrolliks küsitakse inimeselt andmeid üks kord, misjärel on inimese nimi andmebaasis ning mingi rikkumise korral reageerib kontrollija sellele teabele. Teave edastatakse nt isiku tööandjale, kes peab selle raames tegema otsuse. Töötaja ei pea regulaarse intervalliga oma ankeeti uuesti täitma ja esitama jne. Tasub märki- mist, et kontrolli läbimisel ei tee isiku tausta suhtes otsust riik, vaid üksus, kes isikule kaalub mingi loa väljastamist või plaanib isikut mingite töölõikude juurde lubada. Selle otsuse tegemiseks annab riik ettevõttele teabe, mille puhul on näidanud nii meie menetluspraktika kui ka ettevõtted ise kinnitanud, et nad ise võivad jääda sellise usaldusväärse teabe kogumisega hätta. Kuivõrd need reeglid ja nende rakendamine võivad veel muutuda? Nagu ka eelnevalt mainitud, siis nii rahvusvahelisel kui ka Euroopa Liidu pinnal vaadatakse kehtestatud standardeid üle pidevalt. Ka praegu on töös rakendusmääruse muudatuspakett, mis keskendub suuresti küll muudele meetmetele, kuid võib mõjutada ka nt tausta- kontrollile allutatud isikute ringi. Siseriiklikult sõltub muutmis- vajadus sarnaselt rahvusvahelise tasandiga nii sisulisest kui ka nt ameti kontekstis menetluste käigus tekkinud vajadustest.
128
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook