nneks ei ole meil olnud alates 2017. aastast ühtegi inimohvri- Õ ga lennuõnnetust, samuti ei toimunud ärilises lennutranspor- dis ühtegi õnnetust. Mis on nende õnnetuste ja tõsise intsidendi ühine joon? Kas neid oleks saanud vastutustundliku käitumisega ära hoida? Kas meil on põhjust muretseda, et eralennunduses on toimunud ohutuskultuuri lõdvenemine, aga üldisemalt on tegemist ignorantse suhtumise ja ohutusnõuete eiramisega. Kui vaadata ka EASA avaldatud 2021. a Euroopa lennunduse ohu- tuskokkuvõtet, siis on viimastel aastatel olnud Euroopas õnnetuste ja tõsiste intsidentide arv suhteliselt stabiilne. Kuna täpseid õnnetuste põhjusi pole veel analüüsitud, siis ei ole ka selge, miks lennuliikluse kahanemisel pole vähenenud õnnetuste ja tõsiste intsi- dentide arv. Vähenenud on inimohvritega õnnetuste hulk, aga samas on kasvanud tõsiste intsidentide arv. Ka õnnetuste põhjused pole suures osas muutunud, aga EASA statistika näitab inimfaktori ja -tegevuse mõju vähenemist üldlennunduse õnnetuste ja tõsiste juhtumite puhul. Kuna EASA avaldab statistikat väikese nihkega, siis hetkel puuduvad andmed 2021. aasta kohta. Transpordiameti 2021. aasta ohutuskokkuvõttele põhjal on juhtu- mid mitteärilises lennunduses seotud peamiselt õhuruumi rikku- mise, lennutasandilt läbi tõusmise, lennujuhi loast kõrvale- kaldumiste ning tehniliste juhtumitega. Nende algpõhjus on sageli ebapiisav lennueelne planeerimine ja vähene lennukogemus. Transpordiameti 2022. aasta riiklik lennundusohutusprogramm seab prioriteediks ohutu lennunduse tagamise Eestis. Transpordi- amet on pädev tegema Eestis lennunduse järelevalvet. Järelevalve eesmärgiks on eelkõige erapilootide lennuohutusalaste õigusaktide nõuete rikkumiste ning õnnetuste ja intsidentide arvu vähendamine ning seeläbi lennundusohutuse parendamine, aga ka pilootide õigete harjumuste kujundamisele kaasaaitamine. Samuti on oluline, et üldlennunduse kõrvale on tulnud mehitamata õhusõidukid, mille käitamise populaarsus aina suureneb. Tähtis on nende kahe kasutajagrupi tähelepanu pöörata õhuruumi kasutami- sele, et tagada ohutus. Arvestades viimastel aastatel toimunud üldlennunduse õnnetusi ja intsidente, otsustas Transpordiamet vaadata üle üldlennunduse järelevalve korralduse. Üks osa järelevalvealasest tööst on tegevu- sed, mille sisu sõltub rutiinse järelevalve käigus identifitseeritud trendidest. Peamine fookus 2022. aastal on erapilootide ja nende õhusõidukite kontrollimine ning rikkumistele tähelepanu juhtimine. Hooaja lõpus analüüsime järelevalve käigus kogutud statistika põh- jal kõrvalekallete iseloomu, et näha, millistele teemadele tuleks järg- mistel aastatel eriti tähelepanu pöörata. Oleme suunanud üldlennunduse järelevalvesse ka rohkem ressurs- si – valinud välja inspektorid, kellel on juba vastav pädevus olemas või inspektorid, kellel pole küll veel üldlennunduse pädevust, aga keda saame hõlpsalt koolitada nende olemasolevate kogemuste pinnalt ka üldlennundust inspekteerima.
Margit Markus Moossen
2021. a toimus Eestis kolm lennu- õnnetust: üks ebaõnnestunud õhku- tõusmine kopteriga ning kaks õnne- tust juhitavuse kaotanud deltaplaani- ga. Lisaks tõsine intsident väike- lennukiga, mis sooritas hädamaandu- mise piloodi vea tõttu.
Transpordiameti 2022. aasta riiklik lennundusohutus- programm seab prioriteediks ohutu lennunduse tagamise Eestis.
Fotod: Transpordiamet
133
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook