LENNUKID
Praegu on SAF kütuste osakaal turul ca 0,5%, kuid aastaks 2045 eeldab EUROCONTROL, et see võiks olla juba 41%.
Teine potentsiaalne valdkond, milles suhteli- selt võimekad oleme, on nn energiavõsa kasvatamine, mis on samuti üheks võimali- kuks suunaks SAF kütuste maailmas. Küsimus on eelkõige huvi tekitamises ja või- maluste loomises. Praegu on SAF kütuste osakaal turul ca 0,5%, kuid aastaks 2045 eeldab EUROCONTROL, et see võiks olla juba 41%. Seega on sellel turul oluline potent- siaal, arvestades ka soovi vähendada üldi- selt fossiilsete kütuste kasutamist. Et kaasata Eesti keemia- ja kütusetootjaid, on vaja selget visiooni, tasuvusarvutusi ja arusaamist nõudlusest. Oluline on ka selle tegevuse järjepidevus. Selleks on Eesti alus- tanud uuringuga, mida viiakse läbi koos teadlaste ja ettevõtluskeskkonna esindaja- tega. Uuringu tulemuste saamisel alustame läbirääkimisi potentsiaalsete tootjatega ja vaatame, milliseid garantiisid ja eeldusi on nende jaoks vaja luua. Kui näiteks energiavõsa kasvatamine Eestis ei ole liiga keeruline tegevus, siis keemia- ettevõtete loomise suhtes on ühiskond selgelt vastumeelsel seisukohal. Seega selliste kütuste tehniline tootmine eeldab selget riigi tuge, et me ei takerduks protsessi ega kaotaks initsiatiivi. Tulevikku vaadates tuleks vajalike ressursside kaasamise eesmärgil kaaluda koostööd naaberriigi Läti- ga, kellega meil on üsna sarnased eeldused. Kuni me ootame kütuse tootmisega seotud uuringute tulemusi, tuleb tegeleda lennun- dussektori ettevõtete kaasamisega ja oleme selleks pöördunud Eesti lennuettevõtjaid ühendava klastri poole. Samal ajal uuenda- me riigi lennunduse emissioonide vähenda- mise tegevuskava (State Action Plan), mis tegeleb otseselt nende küsimustega ja üritame luua edasiviivat protsessi ja tege- vusplaani. Just praegu on selleks õige aeg – ootused uuele kütusele on olemas ja fossiil- setest kütustest sunnivad meid järk-järgult loobuma nii poliitiline olukord kui ka üha roh- kem kandepinda koguv roheline maailma- vaade.
Foto: Transpordiamet
Kas Eesti võiks oma lennukitele ise kütust toota? Tanel Rautits , Transpordiameti lennunduse ohutuse ja järelevalve osakonna juhataja Ülemaailmse süveneva energiakriisi ning kallinevate kütuste valguses on mõttemänguna huvitav küsi- mus, kas Eesti võiks ise oma lennumasinatele kütust toota? Väidan, et põhimõtteliselt on meil see võime- kus olemas. leminek kestlikele lennukikütustele (SAF – sustainable aviation fuels ) on Eesti Ü jaoks huvitav väljakutse. Ühelt poolt on meie lennundustööstus ajalooliselt üsna tagasihoidlik, kuid teiselt poolt on meil suhteliselt edukas hooldusettevõte Mag- netic MRO, kellel on ambitsioonid tehniliste komponentide ehitamiseks lennundus- tööstusele. Samamoodi on meil olemas pikaajalised kogemused keemiatööstuses ja täpsemalt põlevkivi ( oil shale ) töötlemises. Sobiva tehnoloogiaga on ehitatud tehased Jordaa- niasse ja USAsse. Ajalooliselt on Eesti tootnud põlevkivist nii gaasi kui ka õli. Kindlasti ei ole põlevkiviõlil baseeruv kütus see, mida lennundus pikisilmi ootab, kuid võimekus selliste kütuste loomiseks on Eestil põhimõtteliselt vajadusel olemas.
135
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook