VESI
aastal ikka uuesti ja uuesti uute inimestega tegema. Seega on päris raske hinnata ära hoitud õnnetuste arvu. Samas olen veen- dunud, et räägime siin sadadest õnnetustest ja kümnetest päästetud eludest aastas. Üks oluline tegevussuund vabatahtlike mere- päästjate igapäevatöös on Trossi mereabi osutamine paadiomanikele. Tegemist on paadi tehnilise probleemi korral tehnilise abi andmisega merel. Miks see on oluline? Sest iga tehnilise rikkega alus merel võib muutuda ohuks inimeludele, kui ta abi ei saa. Toon siinkohal ühe elulise näite: päikest võttes ja muusikat kuulates on lihtne paadi aku märkamatult ära tühjendada ja seni, kuni ilm on ilus, on kõik hästi, kiiret pole kuhugi. Kui ilm aga muutub ja nagu teame, siis merel võib see muutuda väga kiiresti, on ümber- minek või kividesse triivimine väga tõenäo- line, sest akut merel laadida ei saa. Siit edasi räägime juba uppumisohus olevatest ini- mestest, lõhutud paadist ja loodusele tehtud kahjust. Seepärast oleme liitunud põhja- maades aastakümneid toiminud Trossi mereabisüsteemiga ja anname meie paadi- omanikele aastase liikmemaksu eest merel täiesti tasuta tehnilist või sadamasse puk- seerimise abi kogu Eesti rannikul. Sama- sugust tasuta abi annavad meie Trossiga liitunuile Soomes, Rootsis ja Norras sealsed vabatahtlikud merepäästeüksused ning sa- muti tasuta, sest meie aitame nende paadi- omanikke meie vetes samamoodi. Vabatahtlike merepäästjatena te selle töö eest palka ei saa. Kuidas te enda tegevust jätkusuutlikuna hoiate? Päästepaadid, varustus, kütus ja kõik muu selline nõuab ju raha? Siin tulebki appi seesama , mis on Trossi meie jaoks väga oluline – saame sellega ennetada merel õnnetusi, aga ka samal ajal aidata kaasa kogu vabatahtliku merepääste arengule Eestis. Kogu Trossi liikmete aasta- maksu raha (aastane liikmemaks on 88 eu- rot), mis jääb üle abi andmise kulude katmi- sest, läheb merepäästeühingute koolituseks ning varustuse ja paatide hankimiseks. Juba see teadmine peaks meie paadiomanikke panema tõsiselt mõtlema liitumisest Trossi süsteemiga – see on kõige lihtsam viis aida- ta meil kõigil valmis olla mis iganes tüüpi kriisiolukorraks Läänemerel. Näiteks Soomes maksab sadamasse puk- seerimine Trossiga mitte-liitunutele umbes 400 eurot, Eestis umbes 350 eurot. Lisaks
kõige lihtsamale raha kokkuhoiule on oluline see, et kõik Trossi liikmete aastamaksud suunatakse meie vabatahtlike merepääste- ühingute arengusse ja võimekuse hoidmisse. Praegu on Eesti mererannikul üle 30 spet- siaalse merepäästekoolituse ja -varustusega vabatahtliku üksuse, kes kutse peale appi lähevad. Loomulikult on mereabi andmine nn mitte kiire abi osutamine, sest kusagil mujal juhtunud õnnetus inimestega, mida meid on kutsutud lahendama, on esmatähtis. Kuid kohe, kui see töö on tehtud, tuleme tehnilist abi andma.
Kus tegutsevad vabatahtlikud merepäästjad?
Üle kogu Eesti tegeleb merepäästega tänase seisuga pea 35 ühingut. Kõiki merepäästjaid kokku on ligi 700 ning õnneks lisandub neid igal aastal juurde. Kõige suuremad mees- konnad ja parim võimekus on seal, kus on rohkem veesõidukitega liiklejaid ja seetõttu ka võimalus õnnetusteks kõige suurem, st Pärnu, Haapsalu, kogu põhjarannik, Tallinn, Juminda ümbrus, aga ka tulevikus suure turismipotentsiaaliga Purtse ja Toila. Miks otsustasid omal ajal vabatahtliku merepäästega liituda? See tuli tegelikult loomulikult. Alustasin sõp- radega üle 20 aasta tagasi priitahtlike pritsu- meeste komandona, tasapisi arenes see täiemõõduliseks vabatahtlikuks pääste- komandoks, mille üheks tööriistaks oli ka väikesaarte põlengute likvideerimiseks mõel- dud töölaev. Kui panna kokku nagu meil oli – meeskond, varustus, koolitus, motivatsioon ja tahtmine – on lihtne jõuda uue väljakut- seni, mis meie puhul oligi merepääste. Oleme ühise meeskonnana, kus on nüüd juba üle 20 naise ja mehe, 12 aastat sellega tegelenud. Kuidas saab vabatahtliku merepäästega liituda ning kui lihtne on seda oma igapäevaeluga siduda? Leidke oma kodule kõige lähem merepääste- ühing, võtke nendega ühendust ja kui nad on veendunud, et teist on abi, aitavad nad teil läbida koolitused ning räägivad täpselt lahti, millist panust teilt oodatakse. Valves ollakse tööst ja perest vabal ajal ja suuremate üksuste puhul on edukalt õnnestunud katta kõik ööpäeva 24 tundi 2–3-liikmeliste mees- kondade valmisolekuga. Merel, erinevat maa- päästest, pole võimalik ühe minutiga kutse saamisest välja sõita, tavaliselt ollakse 15–30 minuti valmisolekus ja see annab võimaluse valvata kodus ning sadamast ka eemal olles.
28
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook