MAA
Eesti kohta avalikku statistikat pole, kuid teame, et meil kasutatakse freespuru väga laialdaselt stabiliseeritud aluste rajamiseks. Oleme rakendust leidnud ka Taanist, Hollandist ja teistest riikidest impor- ditud freespurule, mistõttu saab naljaga pooleks väita, et meie taaskasutusmäär on statistiliselt isegi üle 100%. Kuid siinkandis on küsimus selles, et freespuru kasutatakse enamasti aluste rajamisel, mistõttu pole materjali tegelikku potentsiaali täiel määral rakenda- tud. Meie tellijate ja asfalditootjate hoiak freespuru suhtes on seni olnud pigem alalhoidlik. Seetõttu ei ole ka uute asfalditehaste soetamisel ja investeeringute tegemisel pööratud erilist tähelepanu sellele, et võimaluse korral kasutada freespuru uue asfaltsegu koostises. Tõsi, teatav tehniline valmidus selleks on, kuid see on asfalditootjate seas erinev. Freespuru sobib ka kulumiskihti Eesti Taristuehituse Liidu andmetel on kulumiskihi segude osakaal aastases asfalditoodangus julgelt üle poole (65%). Transpordiameti „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhises“ on kulumiskihi asfalt- segus keelatud freespuru kasutada. See sai kunagiste Maantee- ameti ja Eesti Asfaldiliidu vahel kokku lepitud, kuid vajaks praeguses olukorras kindlasti uut arutelu ja ülevaatamist. Kasutades objektilt saadavat freespuru aluste rajamiseks, pannakse kulumiskihi seisu- kohalt parimate omadustega imporditud täitematerjal teekonst- ruktsiooni nendesse osadesse, kus asfaldipuru kvaliteedist tegeli- kult mingit kasu ei saa. Näiteks läheb freespuru suure kulumis- kindlusega täitematerjal (A 7) aluskihti, ehkki see kulumiskindlus ei N mängi edaspidi aluse omadustes ja vastupidavuses ehk elueas erilist rolli. Lisaks sellele, et kulumiskihi segud hõlmavad asfaldi aasta- toodangust suure osa, on tähtis silmas pidada veel kahte asjaolu. Esiteks on kulumiskiht lühima elueaga konstruktsiooniosa, mida peab seetõttu kõige tihedamini uuendama. Teiseks koosneb see pea eranditult imporditud ja väga hea kvaliteediga täitematerjalidest ja bituumenist, mille hinnatõusust oli artikli sissejuhatuses juttu. Tihti asendatakse teekate naastrehvidest põhjustatud kulumis- roobaste sügavuse, mitte katendi täieliku amortisatsiooni tõttu. Asfaldikiht freesitakse ja asendatakse uuega, freesitud materjal antakse üle tellijale või töövõtjale (sõltuvalt lepingust), kes kasutab seda oma äranägemise järgi. Kui aga julgustada asfalditootjaid freespuru taaskasutama, saaks märkimisväärses koguses ja targe- mini ringlusse võtta täitematerjale ja sideainet, mille eest on maksumaksjad juba korra maksnud. Sellisest põhimõttest lähtutakse tihti Põhjamaades, kus tellija ütleb hanketingimustes, et remondiobjekti kulumiskihi freespuru tuleb näiteks 10–25% ulatuses kasutada uue kulumiskihi asfaltsegu valmistamisel. Rootsis ja Norras kasutatakse selliseid nõudeid isegi kõige suuremat doseerimistäpsust eeldava k illustikmastiksasfaldi (SMA) valmistamiseks. Sealjuures ei pea Soome, Rootsi või Norra täitematerjale importima ja bituumenitki toodetakse kohalikes rafineerimistehastes. Kui Eestis taaskasutataks olemasoleva objekti freespuru vähemalt 10–40% ulatuses uue kulumiskihi val- mistamiseks, õnnestuks imporditavate täitematerjalide ja bituu- meni vajadust vähendada samuti u 10–40% (kuigi see vahekord pole päris 1 : 1).
Kõik siin väljapakutud mõtted aitavad vähen- dada imporditavate materjalide osakaalu ja vältida asjatut vedu. Peale selle on neil ka suur tähtsus keskkonnasäästli- kuma ja jätkusuutli- kuma teedeehituse poole liikumisel.
mitte öelda igapäevane – ja turuosalised hoiavad sellel hasartselt silma peal. Sellele lisanduvad üha kallimad kütused, eelkõige maagaas, mis on asfaldi ja ehitamise lõpphinna kujunemisel olulisel kohal. Ilmselgelt on tegemist tormiga, millega ei ole teedeehitus- valdkonnas arvestatud. Seepärast seisavad sektoril ees rasked ajad. Käimasolev kriis tekitab kahetisi tundeid. Ühest küljest suunab mää- ramatus tegema hankeplaani ja investeerimise kohta pigem konser- vatiivsemaid otsuseid. Teisalt on praegu hea võimalus teha inves- teeringuid, millega saaks leevendada (mitte ära hoida) hinnatõusu mõju maksumaksjate rahakotile ja teehoiukavale ning vähendada sõltuvust imporditavatest materjalidest ja kütustest. Oleme siia artiklisse koondanud ideed, mis on leidnud rakendust teistes riikides ja vääriks ka meil kaalumist. Tuleb märkida, et need ei abista mitte ainult ehitajaid tooraine- ja kütuseprobleemide leevendamisel, vaid on suureks toeks ka teedeehituse keskkonnajalajälje kahandamisel. Freespuru laialdasem kasutuselevõtt asfalditootmises Asfalt on maailmas üks enim ringlussevõetav ja taaskasutatav ehitusmaterjal. Vana teekatte freesimisest saadud materjali ehk freespuru¹ kasutamine uute asfaltsegude tootmiseks erineb riigiti suurel määral. Euroopa Asfaldiliit (European Asphalt Pavement Association, EAPA) avaldab igal aastal asfaltsegude tootmise statistika. EAPA 2020. aasta andmetel suudavad vaid Soome ja Iirimaa taaskasutada kogu tekkinud freespuru uute asfaltsegude tootmiseks. Seevastu on riike (nt Türgi ja Rumeenia), kus see näitaja jääb isegi alla 10%.
¹ Freespuru on kõnekeelne väljend teekatte freesimisel tekkiva materjali kohta. Korrektne termin on ringlussevõetud asfalt (ingl Reclaimed Asphalt , RA) ja mõistet käsitletakse lähemalt tootestandardis EVS-EN 13108-8.
56
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook