MAA
Kui teekonstruktsioon on korrektselt projekteeritud, ehitatud ja hooldatud, siis on meie maanteedel peamine roobaste teket põhjustav tegur naastrehvide kasutamine.
Naastrehvidega auto rebib iga läbitud kilomeetri kohta teest välja u 7–10 grammi asfaltkatet.
Iga tootmises vähendatud temperatuurikraad säästab asfaltsegu valmistamise küttekulusid. Praktikas on täheldatud, et tootmis- temperatuuri langetamine 20 ºC võrra vähendab kütteõli vajadust umbes kaks liitrit toodetud asfaltsegu tonni kohta. Ka praegu on kõikidel Eesti asfalditootjatel seda põhimõtet võimalik rakendada kas töödeldavust parandavate erilisanditega või tootmistehnoloogia ümberkorraldamisega (segamisjärjekorra muutmine, bituumeni vahustamine jms). Sooja asfaltsegu tehnoloogia leiab meilgi sage- dast kasutust, kuid mitte energiasäästu eesmärgil: segu töödelda- vust parandatakse tavapärasest ebasoodsamates ilmastiku- tingimustes ehk peamiselt sügisel, kui lisandid võimaldavad piken- dada segu paigaldamiseks ja tihendamiseks vajalikku aega. Sealjuures ei vähendata tegelikult segu tootmistemperatuuri. Üks oluline asjaolu, mis määrab sooja asfaltsegu valmistamise õnnestumise, on täitematerjali niiskus. Märkimisväärse osa asfalt- segu valmistamise energiast moodustab täitematerjali kuivata- mine. Eesti ilmastikuolud on aasta ringi küllaltki varieeruvad ja see omakorda mõjutab asfaltsegu valmistamiseks vajaminevat ener- giat. Üks võimalik viis selle muutujaga paremini toime tulla on ehita- da asfalditehaste laoplatsidele katus peale, et vältida täitematerjali niiskumist. Ka meiega võrreldes palju soodsama kliimaga piirkonda-
Teid tuleks freesida kihthaaval Meie praegune freesimispraktika näeb ette, et kui tehnika seda vähegi võimaldab, freesitakse kõik teekihid ühekorraga, ent palju mõttekam oleks freesida kihthaaval. See annaks võimaluse frees- puru omadusi ja kvaliteeti paremini kontrollida ning laseks kasutada seda otstarbekamalt ja suuremas koguses tee nendes osades, kuhu tavaliselt imporditakse tardkivikillustikku. Siinkohal on siiski vaja arvesse võtta asfalditehase kaugust objek- tist, sest freespuru kasutamine segus eeldab selle vedu tehasesse. Bituumeni ja täitematerjalide kättesaadavusprobleemide korral võib aga ka pikem vedu osutuda majanduslikult otstarbekamaks. Asfaltsegude tootmistemperatuuri vähendamine Asfaltsegude valmistamine on energiamahukas ettevõtmine, sest täitematerjale on vaja enne tootmist kuivatada ja kuumutada. Eestis jääb asfaltsegude tootmistemperatuur tavaliselt vahemikku 160– 185 ºC ja sellisel viisil valmistatud segu nimetatakse kuumalt sega- tud asfaltseguks. Mujal maailmas liigutakse aina enam soojalt segatud asfaltsegu (ingl Warm Mix Asphalt , WMA) poole, mille puhul on tootmistemperatuur märksa madalam (100–150 ºC).
58
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook