KOMMENTAAR
Tellija ehk tegelikult maksumaksja seisukohast on oluline, et teede eluiga selliste ettevõtmistega ei lüheneks.
Mart Arusoo Transpordiameti katendikihtide ekspert
Freespuru laialdasem kasutuselevõtt asfalditootmises õustun, et heade omadustega kulumiskihi N täitematerjali pole mõistlik alati stabilisee- rimiskihis kasutada. Kus võimalik, peaks parema kvaliteediga täitematerjali rekonstrueeri- mise käigus eraldi freesima ja ladustama ning taas- kasutama seda samaväärsetes uutes asfaltbetoon- kihtides. See eeldab tellija suuremat tähelepanu ja läbimõtlemist tööde planeerimise või ka projektee- rimise ajal, kuid ei ole midagi ületamatut. Asfaltsegu tootmistemperatuuri vähendamine Üks esmaseid samme energia kokkuhoidmisel tundub olevat asfaltbetoonitehaste materjalilaole katuse ehitamine. Sel juhul püsib täitematerjal kuiv ja segu valmistamisel saab temperatuuri vähenda- da. Ettevõtjatel, kes ehitavad laoplatsidele katuse esimesena, võib tekkida isegi teatav konkurentsi- eelis kokkuhoitud energia ja väiksema tootmishinna arvelt. Ka üleminek soojalt segatud asfaltsegu tootmisele on pikemas plaanis rahakotisõbralikum, tekkiv saastehulk on väiksem ja teede kvaliteet on tõenäoliselt parem, kui bituumenit vähem kuumuta- da. Bituumeni asendamise võimalused Iga uue tehnoloogia või materjali kasutuselevõtuga kaasnevad teatud riskid. Tellija ehk tegelikult maksumaksja seisukohast on oluline, et teede elu- iga selliste ettevõtmistega ei lüheneks. Selleks peab aga kõik asendusmaterjalid ja uued komponendid praktikas läbi proovima, mis omakorda tähendab mitmeaastast jälgimist katselõikudel. Selle käigus
hinnatakse, kas uus koostisosa muudab rajatud katselõigu võrreldes traditsiooniliste tootmis- ja/või ehitusviisidega paremaks, halvemaks või on sama- väärne ega muuda midagi. Alles pikaajalise jälgimi- se järel saab teha põhjapanevaid järeldusi ja kaalu- kaid otsuseid. Naastrehvide kasutamise vähendamine Tee kulumiskihile ei mõju naastud tõesti hästi. Linnasiseste ja linna suunduvate sõidukite puhul võiks lamellrehvide kasutajaskond olla suurem. Samas on meie talved väga muutlikud: kord on suhteliselt soe, kuiv ja lumevaba, siis jälle vesine, jäine ning lumerohke. Kui riigi põhi- ja tugimaanteed on hooldustasemetest sõltuvalt ka lamellidega hästi sõidetavad, siis tugi- ja kohalikel või erateedel on olukord keerulisem, sealjuures on viimaseid Eestis kaks korda rohkem kui riigiteid. Ei saa eeldada, et kõik autoga liiklejad pääsevad lamellrehvidega muretult põhiteedele. Siinjuures on peamine küsi- mus selles, mil moel hooldatakse väiksema liiklus- sagedusega teid, kust põhiteedele liiklema suundu- takse. Selleks, et tagada kõigil väiksema liiklusega teedel sama hea hoole kui põhiteedel, peaks maksu- maksja investeering korrashoidu olema juba hoopis teises suurusjärgus kui praegu. Pinnase parendamine Tegu ei ole Transpordiametile võõra teemaga ja me liigume juba selles suunas. Näiteks parendati pin- nast möödunud aastal kruusateede tolmuvabaks muutmisel. Kasutasime päris suurel määral tehno- loogiat, mille korral veeti lihtsustatult öeldes kruus- pinnale juurde värsket materjali ning hüdraulilise teesideaine lisamisega segati olemasolev ja uus kiht omavahel. Meie plaan on selliseid parendus- võimalusi lähemalt uurida ja luua paremad eeldused nende laialdasemaks kasutuselevõtuks.
Ettevõtjatel, kes ehitavad lao- platsidele katuse esimesena, võib tekkida isegi teatav konku- rentsieelis kokkuhoitud energia ja väik- sema tootmis- hinna arvelt.
61
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook