Tabel 1. Kergliiklustunnelite parameetrid
Põhjapoolne tunnel T1 Lõunapoolne tunnel T2
Kogupikkus
33 meetrit
33,5 meetrit
Tunneliosa pikkus, kõrgus ja laius Tunneli mass
29,5; 4,5 ja 7 meetrit
29; 4,5 ja 7 meetrit
857 tonni
873 tonni
Lükkamisteekonna kogupikkus
30,9 meetrit
32,3 meetrit
Tööde raskust suurendas veelgi Eesti Raudtee Tar- tu sidemaja (Riia 43) lähedus. Tartu raudteejaama poole jääv kergliiklustunnel projekteeriti sidemaja ja olemasoleva raudteeviadukti kaldasamba tiibade vahele, sealjuures oli minimaalne vahemaa projek- teeritud konstruktsiooni ja sidemaja vahel 1,4 m. Samasugune proovilepanek ootas teise tunneli juures, mille raudteepoolsel tänavaküljel asub 60 meetri kõrgune Eesti Raudteele kuuluv sidemast. Tunnelite lükkamine muldkehasse Ehitustööde planeerimise käigus ja projektimees- konna koostöö tulemusel otsustati kergliiklus- tunnelite rajamiseks kasutada meetodit, mille korral valatakse tunnelid raudteetammi kõrval valmis ja surutakse need tungraua abil seejärel muldkehasse (ingl Box Jacking ). Tunnelite lükkamise ajal säilis raudteeliiklus kahel kesklinnapoolsel rööpapaaril. valada tunneli valmis raudteemulde kõrval, vähendades märkimisväärselt ehitustööde mõju raudteeliiklusele; teha betoonitöid mugavamalt, lühema aja ja parema kvaliteediga; teha töid ilma raudteerööpaid jm süsteeme lahti võtmata; viia raudteeliikluse katkestuste arv miinimumini; vähendada mürareostust. Lükkamismeetod võimaldab: Rajatiste projekteerija oli Stricto Projekt OÜ. Lükka- mistööd tegi Itaalia alltöövõtja Petrucco Italia SRL, kelle ülesanded olid järgmised: oskusteave tööde planeerimiseks ja tegemi- seks; asukohale vastava lahenduse väljatöötamine; varem rajatud konstruktsioonide (alusplaadid ja tõukekand, ajutiste sildade vundamendid) üle- vaatus; vajalik tehnika lükkamistöödeks (tungrauad); tunnelite lükkamise tööde juhtimine ja järele- valve.
Tunnel seestpoolt.
Ajutise silla keskmised talad.
Tunneli alusplaat ja tõukekand.
71
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook