MAA
800
800
600
600
400
400
75
80
85
75
80
85
350
360
320
300
280
250
240
42.5
45.0
47.5
50.0
42.5
45.0
47.5
50.0
400
300
300
200
200
100
100
10
20
30
40
10
20
30
40
600
700
400
500
300
200
0.0
2.5
5.0
7.5
0
5
10
15
20
25
600
600
400
400
200
200
0
5
10
15
20
25
0
5
10
15
20
25
800
800
600
600
400
400
200
200
0
5
10
15
20
25
5
7
9
11
13
500
300
400
300
200
200
100
100
0
5
10
15
2.5
5.0
7.5
Kaugus km
E_ETMH_FWD E_ETMH_TSD Evaj
Joonis 10. TSDD ja FWDga arvutatud kandevõime võrreldes vajaliku kandevõimega (E ) vaj
maanteede võrgu mõõtmiseks kuluks TSDDga kuni nädal, FWDga aga mitu nädalat. Samuti on mõõtmine ise eeskätt suurema liik- lusega teedel ohutum, sest seade liigub peaaegu liiklemiskiirusel ega nõua raja sulgemist. Eesti tingimustes sobib TSDD kõige paremini suuremate maanteede mõõtmiseks. Siiski jääb arvukalt kohti, kus kandevõime hindamiseks sobib paremini FWD. Näiteks ei saa TSDDga mõõta väga kitsastel teedel ja tänavatel ning gabariidipiirangutega kohtades. Samuti tuleb arvestada, et TSDD tööks on vajalik täiesti kuiv kate. Kruusa- teedele ei ole mõtet selle deflektomeetriga minna, kuna tolm ja pori mõjutavad andmete kvaliteeti. TSDDd ei saa kasutada ka kuumalainega, mis avaldab mõju seadme metalltalale ja seeläbi mõõtetulemustele. TSDD kasutuselevõtmisel on soovitatav alustada põhimaantee- del kindla intervalli tagant tehtavate mõõtmistega, mis annaksid hea aluse nii seadme töö edasiseks uurimiseks kui ka teede seisukorra hindamiseks. Korrapäraste andmete olemasolul on võimalik jälgida pidevmeetodil muutusi katendi konstruktsioonis. Lisaks võib leida nendele andmetele ka uusi rakendusvõimalusi.
arvutatud tulemustes. Näiteks maantee nr 37 suunal 1 eristuvad mõlemal mõõtmisel selgelt 5.–13. kilomeetril ehitatud uus ja vana kate. Samuti on mõlema mõõturi andmetes hästi näha maantee- del nr 25, 29 ja 14162 olevad suurema ja väiksema kandevõimega kohad. Kui võrrelda kahe deflektomeetriga arvutatud kandevõimet tee vajaliku kandevõime E -ga, siis olenemata erinevustest on vaj mõlema seadme abil tuvastatavad nii katendi nõrgad kui ka tugevamad piirkonnad. Lisaks suutsid mõlemad vajumimõõturid tuvastada suuremad hüpped aluse kõverusteguri (BCI), aluse vigastatuse teguri (BDI) ja pinna kõverusteguri (SCI) väärtustes. TSDD edasine kasutamine Eesti teedel Võrreldes FWDga on TSDD abil võimalik saada rohkem infot tee kohta, kuna mõõtmisandmed on pidevad. TSDD-mõõtetulemuste põhjal saab tuvastada katendis anomaalseid kohti näiteks kandevõime kao või konstruktsiooni muutuse tõttu. Linnas tehtud mõõtmistel oli näha kandevõime vähenemist enne ristmikke.
TSDD eelis on ka mõõtmiskiirus kuni 80 km/h, mis võimaldab võrreldes FWDga saada andmed märksa lühema ajaga. Põhi-
80
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook