MAA
Ajaloolised ja tänapäevased kaardid on arheoloogidele väärtuslikuks töövahendiks. Mälestisterohke Linnamäe paisjärve piirkond 1688. aasta kaardil ja Maa-ameti ortofotol.
Allikas: Rahvusarhiiv
Arheoloogiapärandit võib olla kõikjal, kuid tänu senisele uurimi- sele on nende kindlaid paiknemiskohti paljudel puhkudel võimalik prog- noosida. Põhilisteks töövahenditeks on sealjuures arhiivi- allikad, mitmesugused kaardid, kaugseire andmed ja maastiku- uuring.
Allikas: Maa-amet
Taristuprojektide arheoloogiline uurimine Varasematel aastakümnetel arheoloogiapärandi prognoosimise vajalikkust ei teadvustatud, mistõttu ilmnesid muistised sageli ootamatult kaevetööde käigus. Sellistel puhkudel hävib suur osa arheoloogilisest kultuurkihist, sest ekskavaatori roolist on seda väga raske märgata. Muistised pole mitte kunagi terviklikult säili- nud, sest arheoloogiapärand ongi oma olemuselt katkine: me saame leida vaid rajatiste jäänuseid, tervemaid või katkisemaid asju ja kõdunenud orgaanikat. Kõiki neid jälgi saab uurida vaid ühe korra, sest kaevates hävivad arheoloogilised kihid lõplikult ja neid ei saa enam algsesse asendisse tagasi sättida. Hävimist soodustab see, et arheoloogiapärand ei asu kuskil sügaval: maapiirkondades lasub kultuurkiht kohe mättakihi all ja ka ammused hauad ei pruugi olla kuigi palju kaugemal. Tööde seiskamine ehitusfaasis on tellija jaoks kulukas ja uurin- guteks vahendite leidmine keeruline, mistõttu on igati põhjendatud maandada arheoloogiapärandiga seotud riske juba planeerimise käigus. Üks esimesi selliseid taristuobjekti arheoloogilisi uuringuid tehti 2007. aastal, kui hakati planeerima Tallinna ringtee neljaraja- liseks ehitamist. Kahtluseta on aga seni suurim projekt olnud Rail
Baltic, mille puhul tehti 2013. aastal kõigi trassialternatiivide arhiivi- uuringud, 2015. aastal trassikoridori arheoloogiline leire ja edasistel aastatel leire käigus avastatud kohtade uuringud. Nii on ehitustöö- de käigus muististe avastamise ja graafiku segipaiskamise võima- lus üsna väike. Kahe riigiasutuse – Transpordiameti ja Muinsuskaitseameti – hea koostöö viljana tellis Transpordiamet hiljuti arheoloogilise hindami- se mitmel Tallinna–Narva ning Tallinna–Tartu maantee rekonst- rueeritaval lõigul. See on hea praktika, mis võiks ka tulevikus jätkuda. Mida varem ollakse maastikumuudatuste kavandamisel potentsi- aalsest arheoloogiapärandist teadlik, seda suurem on võimalus teha paremaid valikuid, et vähendada pärandi kahjustamist ja optimee- rida ehitusfaasi kulusid. Muinsuskaitse peamine põhimõte on ettevaatus, mis ei erine vana- rahva tarkusest: „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.“ Nii nagu vanarahvas jõudis alati lõpuks lõikamiseni, ei tähenda ka muinsus- kaitse seda, et kui kuskil on miskit vana, siis enam kunagi miskit uut ehitada ei saa. Ikka saab, kui selgitada varasemad väärtused esmalt välja, uurida need läbi ja võimaluse korral need säilitada.
94
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook