Joonis. 2011. aastal maanteekraavis dokumenteeritud kihid ja kiviaegsed tuleasemed: 1 – segatud pinnas, 2 – rauaaegne kultuurkiht, 3 – kiviaegne kultuurkiht, A–B – kiviaegsete tuleasemete põhjad. Joonis: Aivar Kriiska, Kristiina Zadin, Kristel Roog
Terminid
Kõrvalmaantee kraavist paljastus kiviaegne asulakoht ² ida vanemad on maastikukihistused, seda vähem on M neid tänapäevani säilinud. Samuti on ammused jäljed kunagisest elutegevusest sageli kõige raskemini tuvas- tatavad. Harjumaal Jõelähtme vallas Jägala-Joa ja Jõesuu külas asub asulakohtadest, muistsetest põldudest ja linnusest koosnev muististekompleks, mille vanus ulatub kiviajast kuni muinasaja lõppu. Kuni 2011. aastani arvati, et Jägala asustus sai alguse nooremal kiviajal (u 4500. aastal eKr). Siis hakati piirkonnas tegema teetöid. Kahel pool Ruu–Ihasalu kõrvalmaanteed (nr 11262) asunud asulakohas paljastusid tee laiendamise käigus maanteekraavi läbikaevamisel viikingiaegsete kihistuste all palju varasemad tuleasemete jäänused. Nende põhjal nihkus asustuse algus mitu tuhat aastat varasemaks, ulatudes keskmisse kiviaega ehk mesoliitikumi (u 7000 eKr). Paraku toimusid tööd ilma arheoloogi juuresolekuta, mistõttu 2011. aastal jäi pärast teetööde seiskamist üle vaid dokumenteerida kraavi profiilides olnud kihid, mis õnnestus radioaktiivse süsiniku meetodil dateerida. Õnneks sai avastatud asulakohal 2013. aastal teha arheoloogilisi proovikaevamisi, mille käigus saadi rohket täiendust Eesti keskmise kiviaja asustuse kohta. Ilma kaevamisteta ei oleks olnud võimalik tõendada, et Eesti rannikupiirkonna varase asustamise alguses eelistasid inimesed mererannale veidi kaugemal paik- nevaid jõgede kaldaid. Tähtsaks avastuseks oli ka see, et töö- riistade valmistamiseks kasutati toona valdavalt Eesti alalt päri- nevat tulekivi, millest tehti mitmesuguseid kiviajale omaseid tööriistu – kilde, laaste, nukleusi, kõõvitsaid ja uuritsaid.
Leiust lähemalt Ruu–Ihasalu maantee kuivenduskraavi profiilis oli 2011. aastal võimalik eristada nii raua- kui ka kiviaegset kultuurkihti. Ühest lõhu - tud kiviaegsest tuleasemest kogutud süsi andis radiosüsiniku meetodil vanuseks 8030 ± 40 C aastat, keskmistatud kalibreeritud 14 vanus u 6900 aastat eKr. 2013. aasta juulis uuriti muistist 6 m suuruse kaevandiga. Sedavõrd 2 väikse ulatusega uurimisalalt saadud leidude hulk näitab, et selles piirkonnas on arheoloogiline kultuurkiht äärmiselt teabemahukas ja hästi säilinud. Tuvastati, et kohati tumedamate pinnaselaikudena eristuv rauaaegne kultuurkiht on kuni 20 cm paksune. Leiti 127 käsitsikeraamika kildu ja kolm põlenud savitükki. Killud pärinevad nii pottidest kui ka kaussidest ning nende pinnad on enamasti silutud või isegi lihvitud. Rauaaegsest kihist leiti ka rohkesti väikseid raua - maagitükke. Neist osa olid mangaanirikkad: need ei saanud tekkida kohapeal, vaid toodi sinna inimese abil. Tõenäoliselt osutavad need asulakohal toimunud rauatootmisele. Mesoliitiline kultuurkiht oli samuti u 20 cm paksune. Selles eristus tumedama söese laiguna 0,6–1 m läbimõõduga ja 20 cm süga - vusele looduslikku liivapinda kaevatud tulease, mille lähedal paiknes väiksem looduslikku pinnasesse ulatunud süvend, oletatavasti majapidamislohk. Kiviaega kuuluvad 270 leidu, neist 252 tulekivist, 8 kvartsist, 8 liivakivist ja 2 muudest kivimitest; lisaks 52 kaltsi - neerunud luutükki. Tulekivi pärineb arvatavasti Eesti alalt Siluri ladestust, sealjuures osa on veeriseline materjal ja osa ilmselt murtud lubjakivist. Asulakoht: paik, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühikest aega, teine aastasadu. Asulakoha kultuurkiht: inimtegevuse tagajärjel ladestunud ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kiht, mida iseloomustavad esemete ja konstruktsioonide jäänused ning muistset elukeskkonda kirjeldavad ökofaktid. Kultuurkihis säilinud ehitiste või inimese rajatud objektide jäänused (nt tuleasemed) ja muud arheoloogilised leiud on hindamatu allikas muinasaegse ühiskonna, majanduse, religiooni jm uurimiseks ning need annavad infot inimese suhte kohta looduskeskkonnaga.
² Refereering: Martti Veldi (2020). Eksperdihinnang Jõelähtme vallas Jõesuu külas paiknevate asulakohtade ja muistsete põllujäänuste nr A30211 ja nr A30212 kultuurimälestisteks tunnistamiseks.
95
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook