Teejuht, suvi 2022.a

Transpordiameti digiajakiri Teejuht kajastab ameti kõiki tegevusvaldkondi: merendust, maanteid ja lennundust. Ajakirjas leiab kaasahaaravat lugemist nii erialaspetsialist kui ka lihtsalt huviline.

SUVI 2022

NR 2

Üks erilisemaid hobisid Eestis – lendamine kuumaõhupalliga Irdtornitehnoloogia – mis see on ja milleks seda vaja on? Kas Eesti võiks oma lennukitele ise kütust toota? köögipool on olnud üks suur õppetund“ Koit Kaskel: „Kogu hariduse

Talvi Simmol on raske pensionile jääda – tegusa inime- sena on tal alati mõni huvitav tegevus käsil Veaohtlikke merendustermineid Mereriik Ukraina

Mida teha, kui kõik kallineb? Lahendusi materjali hinnatõusu leevendamiseks Tee ääres on meie ajalugu Pesitsusrahu ajal võiks valitseda ka raadamisrahu Timo Tsefels – mitte ainult teedeinsener

Sadamasse sulanduv merematketerminal – ammu oodatud esinduslik merevärav

JUHTKIRI

Teejuhi esimene number oli lugejate seas väga populaarne

Laura Tammeorg

Märtsikuus ilmunud digiajakiri Teejuht oli lugejate seas väga populaarne. Esimene ajakirjanumber jõudis ligi 8000 lugeja- ni ja seda avati ca 11 000 korda. Aitäh kõigile, kes leidsid tee digiajakirjani Teejuht! Saime kinnitust, et teemade valik ja käsitletud valdkonnad pakuvad huvi väga paljudele ning jät- kame samas vaimus. Ka suvenumber kajastab Transpordiameti kõiki tegevus- valdkondi – merendust, maanteid ja lennundust. Meren- duse osas meenutab kapten Vello Mäss külmutustraaleri Miidurand toomist Hersonist kodusadamasse, mis osutus 1976. aastal kalurikolhoosile korralikuks väljakutseks. Juttu tuleb ka möödunud aastal avatud Vanasadama kruiisi- terminalist, mis on võitnud juba mitmeid arhitektuuriauhin- du. Intervjuus kapten Talvi Simmoga kuuleme tema esime- sest seiklusrikkast merereisist ja edasistest põnevatest väljakutsetest meremehekarjääris. Teede osas on juttu tehnoloogilistest võimalustest, mis leevendaksid hinnatõusu mõju teedeehituses. Keskkonna- amet tuletab meelde pesitsusrahu olulisust ning vestleme ka Timo Tsefelsiga, kes sai mullu Aasta omanikujärelevalve inseneri tiitli. Lennunduse osas tutvume Eesti Lennuakadeemia rektori Koit Kaskeliga. Juttu tuleb eralennukitest ja nendega seon- duvatest ohtudest. Tutvustame irdtornitehnoloogiat ja põnevat lennuvahendit – kuumaõhupalli. Selles numbris pakume ka ideid suvepuhkuse veetmiseks kodumaal. Ajakirjas on Eesti avatud tuletornide kaart, millele klikates näeb Google Mapsi kaardil tornide täpseid asukohti. Nii saab suvel ringi sõites soovi korral kõiki märgitud torne

Foto: erakogu

Laura Tammeorg

külastada. Jagage oma hetki tuletornide juures ka meiega, saa- tes pildi aadressile . Parimad fotod press@transpordiamet.ee avaldame Transpordiameti sotsiaalmeediakontodel ja digiaja- kirja sügisnumbris. Avastamist ootavad ka Eesti Maanteemuuseumi uued näitused ning suvine sünnipäevapidu. Suvepuhkustele tõmbab joone alla maanteemuuseumis tähistatav traditsiooniline põlvkondi siduv teemapäev – vanavanemate päev, mis on seekord pühen- datud omaaegsele staatust näitavale sõiduautole Volga. Tule- mas on ka suur Volgade paraad.

Loodame, et iga lugeja leiab endale ajakirja teisest numbrist midagi huvitavat.

Head lugemist ning päikeselist suve!

2

TEEJUHT / NR 2

Väljaandja: Transpordiameti kommunikatsiooni- ja turundusosakond Ajakirja tellimine: Ajakirja on võimalik tellida ja lugeda veebis:

Lisainformatsioon:

Kaanefotod: Transpordiamet, Projektijuht: Laura Tammeorg Küljendus: Deko Disain OÜ

press@transpordiamet.ee

www.transpordiamet.ee/digiajakiri/püsitellimus

Pexels.com

Teejuht on Transpordiameti digiajakiri, mis ilmub alates 2022. aasta kevadest ning kajastab kõiki Transpordiameti tegevusvaldkondi: merendust, maanteid, liiklusohutust ja lennundust.

Enne digiajakirja lugemist palun tutvu kõigi võimalustega!

Foto: Transpordiamet

13

15

11

14

1

2

3

4

5

6

7

8

9

12

10

9. Kuva ajakirja täisekraanil või lahku täisekraani vaatest. 10. Märksõna otsing. Saad otsida kogu ajakirjast soovitud artikleid märksõna järgi. 11. Saab liikuda järgmisele lehele või tagasi eelmisele. 12. Vaatan videot. 13. Video. 14. Ava link. 15. Vaata suuremalt.

1. Sisukord. Kuvatakse vasakul. Samale nupule klikates saab sisukorra sulgeda. 2. Sisulehtede pisipildid. Kuvatakse vasakul. Samale nupule klikates sulgub. 3. Lisa märkmeid. 4. Jaga. Saab jagada konkreetset lehte või kogu ajakirja. 5. Prindi. Saab printida märgitud lehed või kogu ajakirja. 6. Lae alla. Saab laadida arvutisse PDF-vormingus kogu ajakirja või avatud lehe.

7. Lülita lehekeeramise hääl sisse või välja. 8. Suumi artiklit suuremaks või väiksemaks.

3

TEEJUHT / NR 2

VESI

8

Talvi Simmol on raske pensionile jääda – tegusa inimesena on tal alati mõni huvitav tegevus käsil

13 14 16 19 20

Poilaev EVA-317 ehitatakse ümber Veaohtlikke merendustermineid

32

8

Mereriik Ukraina Uue veesõiduki soetamise meelespea 17.–19. mail toimus Tallinnas Läänemere vastastikuse mõistmise memorandumi (MoU) konverents Külasta suvel Eesti tuletorne!

21 22

Sadamasse sulanduv merematketerminal – ammu oodatud esinduslik merevärav

38

16

24

Olulisemad punktid, mida peaks teadma meresõidu- ohutuse seadusest Kingitud elu – merepääste aitab Eestis ära hoida sadu õnnetusi ja kümneid hukkumisi Kontrolli oma paadisõidu ja merepraktika teadmisi

26

29

54

22

TEEJUHT / NR 2

ÕHK

MAA

32 38 44 46 48 54 62 68 70 74 81 82 86 90 96

116

Kagupiiri ehitusel on harjumuspärast vähe Raske aasta tõi parima

Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel: „Kogu hariduse köögipool on olnud üks suur õppetund“ Üks erilisemaid hobisid Eestis– lendamine kuumaõhupalliga Tallinna lennujaam liitus Rohetiigriga Hävis maailma suurim lennuk Antonov An-225 Uus kord tõhustab lennun- dusega seotud inimeste taustakontrolli EASA leevendas maski- nõudeid lennujaamades ja õhusõidukites Irdtornitehnoloogia – mis see on ja milleks seda vaja on? Üldlennunduse järelevalve tõhustamine Kas Eesti võiks oma lennukitele ise kütust toota?

omanikujärelevalve tunnustuse 2021. aasta parimad ettevõtted Atemo tuli, nägi ja võitis Raido Randmaa: soovisin tellija ja töövõtjad eraldi kaevikutest kokku tuua Mida teha, kui kõik kallineb? Lahendusi materjali hinnatõusu leevendamiseks Kriisiaegne õlekõrs – bituumeni ja tsemendi sümbioos Jane-Ly Tammekivi: teedeehituses rutiini ei teki Lõputöö: Tartus rammiti tunnelid raudteemuldesse Uudne vajumimõõtur hindab tee tugevust liiklemiskiirusel pidevmõõtmise teel Uuest aastast viib Tallinnast Mäoni liiklusjuhitav tee Rail Baltic Estonia loodab tänavu taristuehitusse investeerida 70 miljonit eurot Pesitsusrahu ajal võiks valitseda ka raadamisrahu

119

116

123

124

126

129

130

119

132

Tee ääres on meie ajalugu Kuidas sai alguse Tallinna bussitransport?

135

103 104 105 106 107 110 112

Eesti Maanteemuuseumilt ilmus artiklikogumik „Mitmeilmeline ühistransport“ Alustas Transpordiameti uus ristmeedialahendus Eesti elanikkonna ohutusteadlikkuse tõstmiseks Kergliikurite ohutusele suunatud suvine teavituskampaania

Kliki pealkirjale ja loe lähemalt!

Eelseisvad üritused Maanteemuuseumis Uusi näitusi Eesti Maanteemuuseumis suvehooajal 2022

130

Transpordiameti vabatahtlike read täienevad iga aastaga Suvine joobes juhtimise ja vee- õnnetuste ärahoidmise teavitus- kampaania „Sul on selgroogu“

5

TEEJUHT / NR 2

VESI

VESI

8

MERENDUS 22 Sadamasse sulanduv merematke- terminal – ammu oodatud esinduslik merevärav Möödunud aastal avatud Vana- sadama merematketerminalist on saanud kutsuv linnaruum, mis jätab Tallinnast esindusliku esmamulje ka merelt saabuva- tele külalistele.

16

MEREMEES MEENUTAB Mereriik Ukraina

PERSOON

Talvi Simmo plaanib minna pensionile, kuid Saaremaal pensionipõlve nautimisest ei pruugi suurt midagi välja tulla, sest elu söödab pidevalt ette põnevaid tegevusi, milles kaasa löömisest on raske keelduda. inimesena on tal alati mõni huvitav tegevus käsil Talvi Simmol on raske pensionile jääda – tegusa

Harjumaal tegutsenud eesrindlik kalurikolhoos soetas 1976. aastal endale moodsa SRTMK-tüüpi ookeani külmutustraaleri. Laeva äratoomine Mustalt merelt kodusadamasse osutus kolhoosile suureks

väljakutseks ning laevaperele vaheldusrikkaks seikluseks.

6

TEEJUHT / NR 2

Kliki pealkirjale ja loe lähemalt!

SELLES NUMBRIS

8

Talvi Simmol on raske pensionile jääda – tegusa inimesena on tal alati mõni huvitav tegevus käsil Riina Kallas Poilaev EVA-317 ehitatakse ümber Riina Kallas Veaohtlikke merendustermineid Malle Hunt Mereriik Ukraina Vello Mäss Uue veesõiduki soetamise meelespea Rait Prits 17.–19. mail toimus Tallinnas Läänemere vastastikuse mõistmise memorandumi (MoU) konverents Laura Tammeorg Külasta suvel Eesti tuletorne! Laura Tammeorg Sadamasse sulanduv merematke- terminal – ammu oodatud esinduslik merevärav Riina Kallas Olulisemad punktid, mida peaks teadma meresõiduohutuse seadusest Rait Prits Kingitud elu – merepääste aitab Eestis ära hoida sadu õnnetusi ja kümneid hukkumisi Margit Palm Kontrolli oma paadisõidu ja merepraktika teadmisi

13 14 16 19

8

20

21 22

16

24

26

29

22

Toimetaja: Laura Tammeorg, Laura.Tammeorg@transpordiamet.ee Keeletoimetaja: Malle Hunt

7

TEEJUHT / NR 2

VESI

Talvi Simmol on raske pensionile jääda – tegusa inimesena on tal alati mõni huvitav tegevus käsil PERSOON

Foto: Riina Kallas

8

TEEJUHT / NR 2

Igaühel on oma lugu, kuidas jõudsid tõdemuseni, et meri kutsub nii tugevalt, et tuleb merele leiba teenima minna? len sünnilt saarlane. Elasin Saaremaal Kuressaare O linnas merest 300–400 meetri kaugusel. 1967. aasta suure tormiga oli meri meie õues ja majast välja pää- ses ainult põlvini kummikutega. Meil jäi sel päeval kooli minemata. Olukord tõi palju rõõmu poisikestele, sai parvetada mööda tänavaid. Kodu lähedal asus Kuressaare jahtklubi, kus sai palju aega veedetud. Mäletan, et ega õppimiseks palju aega ei jäänud. Sündisid sügaval nõukogude ajal, mil merendus oli üks väheseid võimalusi maailma laiemalt näha. Kuidas karastusid noored meremehed tol ajal? 1971. aastal läksin õppima Tallinnasse merekooli mehaani- kuks. Esimene merereis 1974. aastal kujunes väga huvitavaks ja meeldejäävaks. Sõitsime rongiga Leningradi kaudu Mustale merele Sevastoopoli, maailma kõige suuremale purjelaevale Kruzenstern. Laevareis purjede all ümber Euroopa kestis kolm kuud ja lõppes Riias. Pärast kooli lõpetamist 1975. aastal suu- nati mind tööle tootmiskoondisesse Ookean, kuhu kuulus umbes 94 kalapüügilaeva. Laevamehaanika osakonnas võttis mind vastu vana sõjaväelane ja politruk Fjodor Silin, kes vestles kõigi tööle tulnud noorte spetsialistidega ja kellel olid kõik töötajad omamoodi arvel, nii nagu korralikul kolhoosi raamatu- pidajal kunagi. Mõni sai tol ajal kohe mehaanikuks, teised pidid enne veel prak- tiseerima. Ma nägin suhteliselt noor välja ja ta ütles mulle, et selleks, et minust saaks hea neljas mehaanik, pean esimesed karastused saama reisil katlakütjana. Esmalt tundus selline pakkumine kuidagi solvav, kuna osa noori grupikaaslasi said kohe mehaaniku koha. Hiljem muidugi juba neljanda mehaani- kuna sain aru, et selline kogemus oli eduka karjääri heaks algu- seks. Tänapäeval ei ole mehaanikutel kahjuks enam sellist jaotust, aga tol ajal käis järjestus nii: neljas mehaanik, kolmas mehaa- nik, teine mehaanik, vanem- ja peamehaanik. Tänapäeval mehaanikud sellist kadalippu enam läbima ei pea: tulemused on teadmistes ja praktilistes kogemustes igapäevatöös nähtavad. Kui pikk oli esimene laevareis meremehena ja mis on sellest kõige eredamalt meelde jäänud? Merereisid kestsid tavaliselt pool aastat. Esimese reisi tegime Kanada rannikule. Püüdsime kala, ilmselt turska ja mereahve- nat. Seal puutusin esmakordselt kokku ka mere karmima poolega, kui sattusime nädal aega kestnud orkaani kätte. Noore sõitjana ma ei olnud ohtu varem sellisel kombel tajunud. Lained olid kirikutorni kõrgused. Merehaige ma kunagi otseselt olnud ei ole. Mul on olnud paha olla, aga oksendanud ma ei ole. Illuminaatorid kästi metallkatetega kinni katta ja kõik pidid püsima oma kajutis. Välja oli keelatud minna, tohtis ainult vahti pidada. Sellega seoses juhtus aga huvitav lugu. Elasime koos kolme motoristiga ühes kajutis. Seltskond oli tol ajal rahvusvaheline – oli venelasi, valgevene- lasi, moldaavlasi, hästi palju ukrainlasi. Kui laevas oli 93 mees- konnaliiget, siis hea oli, kui nendest viis olid eestlased, tavaliselt oli kas kolm või neli.

Riina Kallas Transpordiameti taristu haldamise teenistuse laevastikuosakonna juht Talvi Simmo plaanib minna pensionile, kuid Saaremaal pensionipõlve nauti- misest ei pruugi suurt midagi välja tulla, sest elu söödab pidevalt ette põnevaid tegevusi, milles kaasa löömisest on raske keelduda.

Transpordiameti laevastiku- osakonna juhina vastutab Talvi laevaperede mehitamise ja laevade tehnilise seisukorra eest.

Esimese reisi tegime Kanada rannikule.

Püüdsime kala, ilmselt turska ja mereahvenat. Seal puutusin esmakordselt kokku ka mere karmima poolega, kui sattusime nädal aega kestnud orkaani kätte. Noore sõitjana ma ei olnud ohtu varem sellisel kombel tajunud.

9

TEEJUHT / NR 2

VESI

Jõudsime võtta ära ühe pitsi, kui kuulsime kingaklõbinat. Lükkasime pudeli kiiresti laua alla, enne kui sisse astusid omanik ja tema abikaasa. Me olime just jõudnud laevale ja ei teadnud sellest ööd ega mütsi, kuid nüüd teatas omanik meile, et järgmine päev läheme dokki. Hakkasin kiiresti otsima dokumentatsiooni ja pidin kohe laeva tankides oleva kütuse ja muud varud üle mõõtma. Järgmisel päeval läksime laevaga dokki, dokist alla laadimisele, kaup laaditi laevale ja sellele järgneval päeval oli väljasõit Inglis- maale. Omanik ise oli laeva kapten, tema naine oli kokk, meie Eestist tüürimees ja mehaanik ning kolm poolakat laeva madrused. Alati, kui omanik ostis uue laeva, kutsus ta mind mehaanikuks. Lõpuks töötasime suuremal ro-ro-laeval, mis sõitis Vahemerel. Kui sealne leping lõppes, siis sõitsime Ameerika Ühendriikides ja Kariibi mere riikides. Kuidas sattusid tööle Saaremaa Laevakompaniisse? 1995. aasta suvel sain Veeteede Ameti Lume tänava meremeeste diplomiosakonda tulles juhuslikult kokku kapten Tiit Jõgiga, kes töö- tas Saaremaa Laevakompaniis. Olime temaga tuttavaks saanud Rootsis Wästeråsi sadamas. Ta ütles, et nad toovad Soomest laeva ja panevad selle sõitma Triigi–Orjaku liinile. Laevale oleks vaja mehaanikut ja ta küsis, kas ma ei tahaks seda tööd. Mul oli just lepingute vaheline aeg ja minu maakodu asus Triigi sadamast viie- teist minuti kaugusel. Jäin nõusse ja nii ma sattusingi Saaremaa Laevakompaniisse (SLK). 1995. aastal käisin veel USAs, aga 1996. aasta suvel töötasin taas Vardo peal ja sügisest alates parvlaeval Harilaid. Kui osteti Ofelia, siis mind suunati sellele. 2000. aasta mais tehti mulle ettepanek asuda kaldale ja võtta üle SLK tehniline juhtimine, siis sai minust superintendant, kes vastutas laevade tehnilise poole eest. Laevastiku suurenedes muutusid ka kohustused ja 2017. aastal panin SLKs ameti maha tehnikadirektori ametis. Millega tehnikadirektor laevakompaniis tegeles? Korraldasin muu hulgas vanade mahakandmisele kuuluvate laevade müüki. Ma olen müünud vanametalliks seitse laeva – Vardo, vana Hiiumaa, Vormsi, Tehumardi, Koguva, Harilaiu ja Kõrgelaiu. Osalesin SLK laevastiku uute parvlaevade Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa ehitusprotsessis ja laevade kontseptsiooni väljatöötamises. Samuti oli tõsine koormus ja vastutus vanade parvlaevade müügiprotses- sis. Ära müüsime Ofelia Angolasse, St. Ola ja Scania Itaaliasse ning Aegna Kreekasse. Huvitav ja vastutusrikas ülesanne oli Viire tagastamine. Viiret rentisime kümme aastat ühe taanlase käest. See oli ekspluatat- siooniliselt väga raske ja komplitseeritud laev ja sellel oli pidevalt tehnilisi rikkeid. Kui kümne aasta pikkune leping lõppes, olin peale laeva meeskonna ainuke SLK esindaja, kes läks seda laeva üle andma. Kogu protsess oli väga pingeline, kuid suutsin laeva tagasta- da ilma märkusteta ja laevapere pääses seiklusteta kodumaale. Pärast Saaremaa Laevakompaniid alustasid tööd Veeteede Ametis, mis liideti 2021. aastal koos Maanteeameti ja Lennuametiga Transpordiametiks. Milliseid huvitavaid teemasid on töölaual selle aja jooksul olnud? Alustasin 2018. aasta 8. jaanuaril tööd Veeteede Ameti peadirektori

Ühel tormipäeval kargas keegi üles, et meil on suur jama – vesi loksub kajutis. Ta pani tule põlema, kuid vesi tundus kuidagi väga kahtlane, kollakat värvi. Selgus, et kolm kajutit eespool aeti puskarit, mille tulemusel tekkinud praskat hoiti väikeses kapis (neid kutsuti rundukiteks) kilekottide sees. Kotid olid kinni, kuid suure tormiga kõikus laev nii palju, et kilekotid läksid katki ja praska jooksis sealt välja. Kuna meie kajut oli enne veekindlat seina kõige viimane, siis kogu see kraam voolas meie kajutisse. Päris karmid üleelamised kohe esimesel reisil. Visati sõna otseses mõttes vette, aga ehk oli hiljem selle võrra lihtsam? Järgmisel reisil töötasin juba mehaanikuna. Umbes 25aastaselt sain ma teiseks mehaanikuks ja pärast seda tuli mõte end Kaliningradi tehnilisse instituuti täiendama minna. Jäin selle tõttu mõneks aastaks kaldale tööle – Paljassaare sadamasse soojus- tehnika vaneminsenerina. Minu haldusalas olid kõik soojus- ja veetrassid ning sadama kaks katlamaja. Naftabaasi katlamaja, autobaasi vee- ja soojamajandus. Alasi tänaval asus lasteaed, millel oli oma katlamaja. Minu haldusalasse kuulus veel pioneerilaager, Vihterpalu sooja- ja veemajandus, Pärnu maanteel asunud võrgu- vabrik ja tünnivabriku katlamaia Suur-Patareis. See oli väga hariv periood. Vahepeal töötasin veel ettevõtte laevaremonditehases remondibrigaadi juhatajana, kus saadud kogemused on edasises töös osutunud väga kasulikuks. Ka tänapäeval Hundipea sadamas laevastikuosakonna juhatajana sain iga päev heita pilku oma endisele töökohale, kogu sadamaalale, kus kunagi majandasin. Palju on muutunud: ei ole enam katlamaju, soojatrassid on haihtunud, aga geograafiliselt on asjad ikka paigas ja võib ka huvi korral informatsiooni jagada, kus miski veel sadama aktiivse tegevuse ajal asus. Pärast nõukogude korra lagunemist saabus kaua oodatud vabadus, mis põhjustas paljudel aladel esmalt korraliku kaose, enne kui uued reeglid korralikult paika loksusid. Milliseid muutusi tõi see aeg sinu ellu? 1990. aastate algul tekkisid firmad, mis vahendasid meremehi välismaa lipu all sõitvatele laevadele. Firma Esman pakkus mulle 1992. aastal võimalust minna tööle Saksamaa laevaomaniku laevale. Esimene laev asus Antverpenis. Reisimine oli raskendatud ja Eestist ei teatud suurt midagi, nii et ebakindlust oli palju. Lendasime Tallinnast koos ühe tüürimehega ja laevaagent tuli meile vastu. Võib vaid ette kujutada, millised tunded meid valdasid, kui istusime mikrobussi ja sõitsime mitmerajalisel teel linnas 130 km tunnis, hoides ees sõitva autoga kolmemeetrist pikivahet. Meil oli kogu aeg hirm nahas. Meie teada pidi meid vastu võtma suur laev. Kui jõudsime sada- masse, no ei näinud laeva. Ühel hetkel paistis konteinerite vahelt mingi väikelaeva tekiehitus, laeva ennast polnud nähagi. Tuli välja, et see oligi laev, millel pidime tööle hakkama. Ma ei olnud kunagi nii väikese laeva peal sõitnud. Ütlesin, et selle laeva peale mina küll ei lähe, läheme tagasi. Istusime kail oma reisikohvritele olukorra üle arutlema. Saatusekaaslane aga pakkus, et lähme ikka vaatame laeva sisse. Seal istusid kolm poolakat, kellega meil hakkas jutt jooksma. Ühel hetkel võtsime kaasa võetud pudeli välja, lauale pandi sakumm ja poolakad kiitsid takka ja kuna oli reede, siis vaevalt omanik, kes alles hiljuti laeva ostis, nädalavahetusel laevale tuleb.

10

TEEJUHT / NR 2

Fotod: erakogu

Kord kalalaeva pardal... Aafrika ranniku lähedal traaleril Juhan Smuul kala püüdes sattus traali koguni kaks 350kilo- grammist tuunikala. Nii suuri kalu püütakse kinni väga harva.

Kotid olid kinni, kuid suure tormiga kõikus laev nii palju, et kilekotid läksid katki ja praska jooksis sealt välja. Kuna meie kajut oli enne veekindlat seina kõige viimane, siis kogu see kraam voolas meie kajutisse.

Spordipäev laeval – laevapere 1970ndate keskel võrkpalli mängimas. Palli külge oli seotud väike nöör, et see vette ei kukuks.

nõunikuna laevastiku alal. Minu esimesed tööülesanded puudu- tasid riigilaevastiku loomise temaatikat ja uue riikliku jäämurdekava koostamist. Veeteede Ameti juht Rene Arikas oli riigilaevastiku idee taas päevakorda toonud ja kolm kuud jõudsin selles ametis nende teemadega tegeleda. Kuna laevastikuosakonna juhataja lahkus, siis tehti mulle ettepanek sellele kohale kandideerida ja minu kandida- tuuri peeti ametikohale sobivaks. Koos peadirektor Rene Arikasega töötasime välja Veeteede Ameti laevastiku kaasajastamise plaani. Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium eraldas vahendid ja nii käivitus laevastiku eluea pikendamise programm. Heaks näiteks on jäämurdja Tarmo, mis pidi aastast 2024 minema vanarauaks. Varasemalt oli tahetud seda renoveerida 40 miljoni euro eest. Uue programmiga on ette nähtud pikendada Tarmo eluiga 2028. aastani ja selle programmi raames on laeva investeeritud alates 2020. aastast juba umbes kolm

miljonit eurot. Järgmisel ja ülejärgmise aasta jooksul veel kaks miljonit. Investeeringutega saab tagatud ka laeva müügivõimalus ja väärtus pärast 2028. aastat. Nooremaks on muutunud ka laeva- pere. Hea on ära märkida, et laevajuhina töötab seal noor neiu, kes on Mereakadeemia vilistlane. Laevastiku eluea pikendamise programmi raames investeerisime eelmisel aastal EVA-316sse kokku 2,43 miljonit eurot. Kolme aasta pärast on laeva plaanitud investeerida neli miljonit eurot. Transpordiametil on praegu 23 alust, millest suuremaid laevu on neli – Tarmo, EVA-316, Sektori ja Jakob Prei. Ametil on vaja laevu selleks, et mõõdistada merepõhja, hooldada piiri- ja meremärke ning laevadele sadamas talvel jääd murda. Ametiabi korras saab ametilt tellida laevu näiteks väikesaarte elanike teenindamiseks või reostuse kõrvaldamiseks.

11

TEEJUHT / NR 2

VESI

Hüvastijätt parvlaevaga Hiiumaa enne selle vanametalliks müümist.

Talvi on palju reisinud. Sellel pildil külastab ta Everglades'i rahvusparki Floridas.

Ma olen müünud vanametalliks seitse laeva – Vardo, vana Hiiumaa, Vormsi, Tehumardi, Koguva, Harilaiu ja Kõrgelaiu. Osalesin SLK laevastiku uute parvlaevade Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa ehitus- protsessis ja laevade kontseptsiooni väljatöötamises.

keid. Kuulun töögruppi, kus arutatakse Politsei- ja Piirivalveameti nelja laeva üleandmist mereväele. Niisamuti riigi- laevastiku loomise töögruppi, kus on praegu erinevad variandid arutlusel ja otsustusprotsess päris lõpusirgel. Kuna olen oma elus olnud pidevalt aktiivne harrastussportlane ja mõnel alal ka heal tasemel, ei tunne ennast veel inimesena, kes peaks tõeliselt pensionile jääma. Kindlasti vajan mõnda aega aktiivset puhkuseperioodi. Küll siis ka uued välja- kutsed tulevad!

Sektorit rendime omale Soomest. Kuna ka Tallinna Tehnikaülikoolile kuuluv uurimis- laev Salme on vana ja selle dokumendid kaotavad 2024. aastal kehtivuse, siis on koostöös Majandus- ja Kommunikat- siooniministeeriumiga töös programm asendada need kaks laeva uue laevaga, mis suudaks pakkuda peale poi- ja uurimistööde teenust geoloogiauuringu- teks ning muidugi omaks reostuskorje võimekust merel. Et olen kursis parvlaevadega toimuvaga, olen osalenud parvlaevaliiklust korralda- vas töögrupis ja aidanud koostada han-

12

TEEJUHT / NR 2

UUDISED

Poilaev EVA-317 ehitatakse ümber

Poilaev EVA-317 hakkab pärast ümberehitamist täitma ametiabi korras väikesaarte tellimusi.

Ümberehituse käigus lõigati laev pooleks, et lisada vahele pikendav jupp.

Fotod: Transpordiamet

Riina Kallas

Projekti juhib laevastikuosakonna projektijuht Karl Kolk, kelle sõnul säilib ka laeva esialgne funktsioon – meremärkide paigaldus- ja hoolduslaevana. „Laevu siiski väga sageli pikemaks ei ehitata, kuid on olukordi, kus see on majanduslikult põhjendatud,“ rääkis Kolk. Hiljuti võttis tema sõnul väga keeruka laeva pikendamise projekti ette näiteks Silversea Cruises, pikendades oma Silver Spiritit 16 meetri võrra. Praegu teadaolevalt on Fred Olseni laevakompanii ette valmistamas laeva Braemari pikendamist isegi kuni 31 meetri võrra. Transpordiametile kuuluv EVA-317 oli algselt Soomes Työvene Oy laevatehases 1994. aastal valminud „töölaev“, mida Veeteede Ameti hüdrograafia- ja navigatsioonimärgistuse teenistus kasutas kuni 2016. aasta sügiseni põhiliselt navigatsioonimärkide hoolda- miseks. Pärast seda seisis laev Hundipea sadamas. Möödunud aastal korraldas amet laeva ümberehituseks hanke, mille võitis rahvusvahelise kogemusega laevaremondiettevõte ARC Repair OÜ. Laeva insenertehnilise projekti koostas Kronmarin OÜ. Ümberehitus läheb maksma ligi 490 000 eurot.

Poilaeva EVA-317 ümberehituse tulemusena suureneb laeva võime rohkem lasti vedada ning kuna süvis oluliselt ei muutu, pääseb laev ka madalaveelistesse sadamatesse, rahuldades seeläbi paremini väike- saarte elanike eluvajadusi. mberehituse käigus lõigatakse laev pooleks ja lisatakse Ü vahele jupp, mis peab ideaalselt sobituma mõlema poo- lega. Pärast neljameetrise jupi lisamist on laev 22 meetrit pikk. Aluse kandevõime suureneb paarikümne tonnini ilma märkimisväärse süvise suurenemiseta. Suurema kandevõimega on laev ametiabi korras valmis täitma väikesaarte, omavalitsuste ja asutuste tellimusi, vedades üle vee nii reisijaid (pärast ümberehitust mahutab laev kuni 12 reisi- jat) kui ka vajalikke kaupu ning ehitusmaterjale, loomi, sööta ja jäätmeid.

Kui ehitus kulgeb plaanipäraselt, võib EVA-317 näha merel käigu- katsetusi tegemas juba käesoleva aasta sügisel.

13

TEEJUHT / NR 2

VESI

MEREKEEL

Milliste merendusterminite kasutamisel enim eksitakse?

Oleme näinud, et vähem kui kümmekond pressiesindajat suudavad ebaproportsio- naalselt palju mõjutada pea kõigi väljaannete igapäevast ajakirjanduskeelt. Me

kahtlustame, et seesama igapäevane ajakirjanduskeel koos väärtarvitatud merendusterminitega võib

Veaohtlikke merendus- termineid

ebaproportsionaalselt palju mõjutada tekstikorpusi, millele tuginetakse sõna- raamatute koostamisel. Et lahknevused õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) kui üldkeele normi ja merekeele vahel poleks nii suured kui seni, oleme pakkunud oma abikäe (254 MER-märgendiga sõna on läbi vaadatud ja saadetud Eesti Keele Instituudi sõna- raamatute tegijatele ettepanekud nende parandamiseks).

Malle Hunt , merendusterminoloog, Transpordiamet

Suurte laevade randumine on alati ohtlik.

Merekeele nõukoja liikmed on aastate jooksul märganud paljude merendus- terminite ebaõiget kasutamist. Et oskus- sõnade õiget kasutamist oleks võimalik kusagilt järgi vaadata, selleks oleme koostanud artikleid Merevikisse ning avaldanud merekeelt puudutavaid lugusid ajakirjanduses. Nõukoja liikmete kirjutised leiab Mereviki artiklist „ “. Seal on meedia- Merekeele nõukoda kajastused alates 2008. aastast. ageli kuuleme või loeme, et Vanasadamas randus järjekordne S suur kruiisilaev. Laevad või paadid sadamates küll ei randu, vaid saabuvad, väljuvad, silduvad, haalavad jne. Igal pool, kus on kai ehk laevasild, laevad silduvad. Laeva randumine sadamas lõhuks mitte ainult laeva, vaid ka sadama. Randuda saavad väiksemad paadid rannaliival. Randumine tähen- dab eelkõige randa (rannale) sõitmist ja on seotud peamiselt väikse- mate ujuvvahenditega. Laevad randuvad siis, kui on tegemist avarii- ga või tahtliku tegevusega (näiteks uppumise vältimiseks või lam- mutuspaika saabumiseks). Pikemalt saab lugeda Enn Oja artiklist Randumisest, sildumisest ja haalamisest. Veeteede Teataja nr 3, 2021 ning Merevikist Randumine Sildumine ja . RANDUMA vs. SILDUMA

Foto: Pexels.com, Walid Ahmad

Väikesele paadile ei tee liivaranda sõitmine viga.

Foto: Pexels.com, Karol Wiśniewski

MADAL vs . MADALIK Sageli aetakse segi ka madal ja madalik. Lühidalt: madal asub vees, madalik aga maismaal. Madal (inglise shoal, bank, shallow ; saksa Untiefe, Bank ; soome matala ; vene мель ) on madalaveeline, sageli meresõidu seisukohast ohtlik ala meres, järves või jões. Loe pike- malt Merevikist . Madal

Madalik on ulatuslik, valdavalt tasase pinnamoega madal maa-ala. Loe pikemalt Merevikist . Madalik

Madalikule sõitnud konteinerlaev tekitas Suessi kanalis kaose. Selles lauses on kaks viga: laev sõitis madalale, mitte madalikule ja laev oli konteinerilaev (veab konteinereid), mitte pole ise konteiner. Laev, mis on konteiner, on ehk ujuv konteiner. Konteineri- praamkonteiner laev on konteinerite vedamiseks ehitatud kaubalaev.

14

TEEJUHT / NR 2

KONTEINERLAEV vs. KONTEINERILAEV

Parvlaev Tõll.

Võõrsõnadel on komme nimetavaliselt liituda ka siis, kui selleks pole keelelist põhjust, on kirjas keelenõuande lehel. Sõna „konteiner- terminal“ toob silme ette terminali, mis ongi konteiner. Nii ütlejad mõtlevad tavaliselt hoopis konteineriterminali, s.t terminali, kus käideldakse palju konteinereid. Konteineritest kirjutas Madli Vitis- mann kultuurilehes Sirp Terminal konteineris või konteiner termi- nalis.

Foto: Transpordiamet

LIINIMEETER vs. RAJAMEETER Oleme märganud, et ekslikult kasutatakse ei tea kust pärinevat sõna „liinimeeter“. Kuid „liin“ tähendab laevanduses peale laevaliini ka peenikest köit ning liinimeeter oleks meeter sellist köit. Rajameeter (inglise keeles lane meter ) on , ja parvlaevade lasti- ro-ro- ro-pax- mahutavuse ühik. Rajameeter on 1 meetri pikkune lõik normi- kohast laeva autotekil märgistatud sõidurada.

Konteinerilaev.

Foto: stock.adobe.com

Parvlaeva Piret autotekk.

PRAAM vs. PARVLAEV Praam, ka pargas (ingl barge, vene баржа ), on pukseeritav, harve- mini iseliikuv lai lamedapõhjaline väikese süvisega ja lihtsa ehitu- sega kaubalaev, millega veetakse laste peamiselt siseveekogudel ja kaitstud merepiirkondades. Algselt rootsi pråm oli mitteiseliikuv alus, see oli lihtsalt kaubaalus, mida vedasid (hiljem ka tõukasid) pukserid ehk vedurlaevad ja tõukurlaevad. Venelased võtsid selle oma keelde üle parom kujul, kuid panid sellele ka jõuajami peale. Meie olime venekeelses allu- vuses ning nii läks oletatavasti keelevõhikust ametniku „abil“ käiku praam. Nüüd on merekeele asjatundjad leppinud kokku, et praam jäägu ikka mitteiseliikuvaks ehk teisaldatavaks aluseks ja ferry nagu ka skandinaavlaste färje, færge vasteks jääks parvlaev.

Foto: Transpordiamet

HÜDROKOPTER vs. TIIVIKLIUGUR Eesti keeles on nimetatud hüdrokopteriks sõidukit, millega on võimalik sõita nii jää, vee kui ka maa peal. Sõiduki veekindel korpus toetub vastu selle all olevat pinda, nagu näiteks lund, jääd, vesist jääd või vett ning selle paneb liikuma kere ülaosas asetsev propeller. See on päästetöödel asendamatu siis, kui jää- ja ilmastikuolud muude sõiduvahenditega laidudele või merele appi minna ei lase. Kui nüüd meeles pidada, et eestikeelne sõna kopter = helikopter, siis „hüdrokopter“ oleks „vesihelikopter“ ehk vette maanduda võiv püstteljel pöörleva tiivikuga kopter. Kuna tegu pole siiski lennu- masinaga, seetõttu tuleks sõnast „hüdrokopter“ loobuda seniks, kuni vette maanduda võiv kopter leiutatakse. Merekeele nõukoja liikmete arvates sobiks ingliskeelse airboat, fanboat, hydrocopter eestikeelseks vasteks . Aluseks on väljendatava nähtavad tiivikliugur osised: tiivik – paneb vahendi liikuma, liugur – kirjeldab vahendi liikumisviisi ehk liugumist veepinnal, maapinnal ja jääl, õhku see sõiduk ei tõuse. Samuti on liugur suupärane lühend liugurlaevast.

Pukser/tõukur liivapraami lükkamas.

Foto: stock.adobe.com

Parvlaev (inglise ferry ) on autotekiga reisilaev, mida kasutatakse liinireisideks. Parvlaev on eeskätt Põhjamaade rahvusvahelistel liinidel levinud laevatüüp, aga sageli ka siseliinidel, enamasti saarte ja mandri vahel. Parvlaev veab eeskätt reisijate sõiduautosid, aga ka veoautosid, treilereid ja mõned neist võivad peale võtta rongivagu- neid.

Tiivikliugur.

Foto: stock.adobe.com

15

TEEJUHT / NR 2

VESI

MEREMEES MEENUTAB

Mereriik Ukraina

Vello Mäss

Aastate eest seisis Musta mere äärne põllumajandusmaa Ukraina täie õigusega teiste maailma mereriikidega ühes reas. Selle staatuse kindlustas talle Krimmi poolsaarel asunud Musta mere Vene laevastiku sõjasadam Sevastoopol ning Hersoni lahte suubuv Dnepri ehk Dnipro jõgi (algselt kreeka Borysthenes). Mustalt merelt sai alguse ka üks 19. sajandi suurimaid sõjalisi konflikte – 1853. aastal vallandunud Krimmi sõda, mis 1854. aastal levis Läänemerele ja kaugemalegi.

976. aastal otsustas Harjumaal tegutsenud S. M. Kirovi nime- 1 lise eesrindliku kalurikolhoosi juhatus soetada oma kala- püügilaevastiku teenindamiseks baaslaevana suhteliselt moodsa SRTMK-tüüpi ookeani külmutustraaleri.

Fotod: Vello Mäss

Hersoni sadam oli vaheladu Kiievi laevatehase ja tellijate vahel, kus laevu üle anti.

Tol ajal oli Herson rahumeelne sadamalinn, kus Kiievis valminud lae- vu tellijaile üleandmiseks viimistleti ja merel nende käigukatsetused tehti. Et kätte oli jõudnud juba aasta viimane sügiskuu, läks Kirovi värskeil laevaomanikel kiireks. Lähenes talv ning Miidurand pidi asuma tööle, enne kui Soome laht kinni külmub. Kolhoosi püügi- laevastiku aluste arv küündis kümnetesse, ning igal talvel tuli laevastikule leida baseerumisvõimalust nii Ventspilsi, Liepaja kui ka Klaipeda sadamas. Püütud kala toodi sealt kolhoosi kalatööstusse autodega. Laeva äratoomine Mustalt merelt kodusadamasse osutus kolhoo- sile väljakutseks. Kiires korras komplekteeriti välisviisat omavaist meremeestest meeskond (laevapere), kes pidi tuliuue laeva ümber Euroopa Tallinna tooma. Kaptenina palgati tööle Tootmiskoondise Ookean veteran Vladimir Stavrovitš – Atlandi suurte baaslaevade

Selliseid laevu ehitas Kiievis asuv Leninskaja Kuznitsa nimeline laevatehas. 1976. aasta sügiseks valmis Ukraina pealinnas külmu- tustraaler Miidurand, mis sealsamas vette lasti ja tellijale üleandmi- seks Dnepri jõge mööda Hersoni viidi. Külmutustraaler Miidurand oma esimesel reisil koju Läänemerele. Laev valmis Kiievi Leninskaja Kuznitsa laevatehases 1976. aasta novembris, lasti vette ja pukseeriti mööda Dnepri jõge Hersoni sadamasse, kus tehti laeva käigukatsed merel. Varustuse pikaks reisiks võttis laev peale Musta mere suurimas sadamalinnas Odessas, kust jätkus kodutee läbi Euroopa ja Aasia vahelise Bosporuse väina, Marmara mere ja Dardanellide väina kaudu saarterikkale Egeuse merele. Miidurand teenis Kirovi-nimelist kalurikolhoosi kuni majandi erastamiseni, mil laev Murmanski ulgumerekalureile müüdi, 13. juulil 2007 Laevaregistrist kustutati ning samal aastal ka lammutati.

16

TEEJUHT / NR 2

nii et kapten käskis kalli kingituse merre visata. Ülesõit Odessast läbi rahumeelse Musta mere Bosporuse väina veetis meeskond laevaga harjudes, Eesti Merelaevandus otsis mõnest Vahemere sadamast Miidurannale sobivat lasti Läänemerele toomiseks ja eksootiline merereis jätkus. Laevanduse esimene pakkumine oli Kreeka väike- sadam Navplion, mis osutus Miiduranna jaoks madalaveeliseks. Ees ootas Euroopa ja Aasia vaheline Bosporuse väin, ajalooline Büt- sants, mille kaldaid ilmestasid kunagise Konstantinoopoli, praeguse Istanbuli kõrgete minarettidega Hagia Sophia ja Sinine mošee.

kapten-direktor, kelle kolhoosi esimees uues majas uut korterit pakkudes ära moosis. Vanemtüürimeheks sai kolhoosi püügilaeva kapten Jüri Vendla, teiseks tüürimeheks püügilaeva kapten Vello Mäss, kolmandaks tüürimeheks Jakob Rang, vanemmehaanikuks Arvo Heinmets, radistiks Ülo Sermat, kapteni abiks poliitalal Eino Ots ja nii edasi. Kõiki vilunud meremehi kolhoosil omast käest võtta ei olnud, seetõttu laenati mitmed mehed Eesti Merelaevandusest.

Hersonist viis värske meeskond Miiduranna Odessa Iljitševski sada- masse, kust võeti toit, kütus ja vesi pikaks reisiks. Hilissuvine Odes- sa tundus eestlastele paradiisina. Sai jalutada Deribassovskajal, vaadata linna ja kuulata fantastilise kirikukoori laulu õigeusu pea- kirikus. Ärasõidupäevaks tõi kohalik põllumajanduskolhoos laevale 200-liitrise vaadi, kust iga laevapere liige lõunasöögi alla kruusitäie poolkäärinud veini sai. See jook tekitas joojaile kõrvetisi ja peavalu, Laevapere komplekteeriti vilunud meremeestest. Kapteniks palgati (vasakult) Tootmiskoondise Ookean veteran, suurte baaslaevade kapten-direktor Vladimir Anatoljevitš Stavrovitš, vanemtüürimeheks sai Läänemere kalatraaleri kapten Jüri Vendla, radistiks Ülo Sermat ja III tüürimeheks mõnevõrra vähema praktikaga laevajuht Jakob Rang. Miidurand Miidurand oli SRTMK-tüüpi keskmine külmutus-ahtri- traaler. SRTM ( sredni rõbolovnõi trauler, morozilnõi ). Viimane täht „K“ tähendas ahtritraalimist, nt SRT oli traalimine ühelt pardalt, tavaliselt paremalt. Pardanumber ЭБ-1428. Ahtritekil vints, millega tõmmati traalvaierid (trossid) par- dale. Traal tõmmati pardale ahtrist slippi mööda. Püüti eri- nevate traal- ja seinnootadega. Laeval tsehhis kala töö- deldi ja külmutati (pead maha, sisikond välja, siis karpi (tavaliselt 10 kg) ja külmkambrisse 4 tunniks, seejärel külmtrümmi umbes –18°). Mõned tegid ka kalajahu ja kalaõli, ka konserve (tursa maksast). Ööpäevas võis külmutada 22,2 t Ÿ külmaineks: ammoniaak Ÿ külmutustrümme 2, kummagi maht 414 m³ Ÿ vintsile mahtus 2200 m trossi Ÿ trossi/vaieri läbimõõt 22,5 mm Neid laevu ehitati aastail 1971–2009 Kiievis 347 tk.

Reis läbi Bosporuse väina ajaloolise Bütsantsi veeteel oli kogu meeskonnale esmakogemuseks. Kui kiirevooluline ja tuuline väin asendus ajaloolise Konstantinoopoli ja seda ilmestavate kuue minaretiga Sultan Ahmedi ehk Sinise mošee (Sultan Ahmet Camii), nelja minaretiga pooleteisttuhande aasta vanuse Hagia Sofia mošee (Ayasofya) või Topkapi sultanipalee (Topkapi sarayi) vaadetega, jäid nähtut uudistavad meremehed väga vaikseks. Kultuurišokk tegi oma töö! Kaldale minekuks aega ei olnud, sest meie türklasest loots ei and- nud kaptenile hõlpu, kiirustades takka, sest Miiduranna kiiluvette sättis end võõras aurik, kes raha kokkuhoiu huvides lootsi ei olnud võtnud. Eksootiline linn jäi selja taha otsekui unenäos. Kiirevooluline

SRTMK-tüüpi laevade normandmed:

Ÿ pikkus: 54,8 m Ÿ pikkus piki veeliini: 49,4 m Ÿ laius: 9,95 m Ÿ parda kõrgus: 5,0 m Ÿ süvis (täislastis): 4,32 m Ÿ veeväljasurve: 1220 t

Ÿ dedveit: 400 t Ÿ lastikaal: 207 t Ÿ üldmahutavus: 722 grt Ÿ puhasmahutavus: 217 nrt Ÿ masin oli diisel, osal 1000 hj, osal 1160 hj Ÿ 1 sõukruvi Ÿ kütust: 155 t Ÿ magevesi: 94 t Ÿ kiirus: 11,6 sõlme Ÿ iseseisev ujuvus (autonoomsus): 28 päeva Ÿ koikohti: 31

17

TEEJUHT / NR 2

VESI

Laadimise vaheajal käisime meremuuseumi kaldapealsel 55 meetri kõrgust maadeavastajate mälestusmärki imetlemas. Neid vapraid mehi on siitmailt läinud ja vahetevahel tagasigi tulnud. Miiduranna laevapere sai merereisi eest palka kohalikus valuutas. Väljamakstavad summad eskuudodes ja sentaavodes tuli teisel tüürimehel käibel oleva kursi kohaselt kolme komakoha täpsusega välja arvestada, ainsateks abivahenditeks valge paber, pliiats ja korrutustabel. Mingit elektroonilist arvemasinat neil aegadel laeval ei olnud. Otsad antud, jäi Lissabon kiiresti selja taha ning iga miil viis laeva kodusadamale lähemale. Inglise kanal ja Põhjameri olid vaiksed, kuid õhk jahenes. Ladusalt läbis laev ka Taani väinad, kus radist võttis vastu karmi ilmateate. Prognoos lubas Läänemerele tormist vastutuult ja temperatuuri drastilist langemist. Elukogenud kapten pidas tüürimeestega nõu ja soovitas avamerele väljumisega oodata, kuid nooremad mehed laitsid selle nõu maha, et mis see natuke tormi laevale ikka teeb, aga tegi ikka küll. Laadungis Miiduranna vöör paiskas vastu tormituult pressiva laeva õhkupaisatava veepilve üle terve laeva, mis ennenägematu kiirusega paksuks jääkoorikuks muutus. Käik võeti maha ja kogu laevapere väljus tekile jääd raiuma. See oli raske töö, millega Vahemere soojad tuuled kinni tuli maksta. Nii tuligi meestel iga sõidutunni järel kaks tundi jääd raiuda. Järgmisel päeval Tallinna Vanasadamas silduv Miidurand pakkus sealsele mererahvale vaatamis- ja kommenteerimisväärset vaate- pilti.

väin asendus sünkja Marmara mere ja Dardanellide (antiikne Helles- pontos) väinaga, mille Aasia-poolsel kaldal ühe ilusa naise pärast kümne aasta pikkust Trooja sõda peeti. Mis seal täpselt juhtus, on kirja pannud kreeklasest luuletaja Homeros. Dardanellidest pääses Miidurand sügavsinisesse saarterikkasse Egeuse merre, kus peaaegu igal saarel asub Agios Nikolaose (Püha Nikolaos) nimeline pühakoda. Üks selline maaliline meresõitjate kaitsepühaku kabel leidub Eestiski Saha kirikuaias. Laevale sobivat laadungit leida polnud lihtne. Miidurannal tuli juhi- seid oodates mitmeid päevi Vahemerel tegevusetult ristelda. Kord tuli Sitsiilia lähistel peale äge tsüklon ning laadungita laev oli sunnitud tormivarjulist kohta otsima. Selleks näis kõige paremini sobivat varjuline Tunise laht Aafrika põhjarannikul, mis südaöises pimeduses ja lahte piiravate mägede kohal möllavas seninäge- matus äikesetormis tuulevarju otsivale laevale rahuldava ankrukoha võimaldas. Hommikuks oli tuul raugenud ja mitmedki teised tormi- varju tulnud laevad lahkusid. Miidurannal polnud minna kuhugi, seni kuni laeva poordi tuli kohaliku riigivõimu kaater uurima, miks seisab siin tegevusetult võõras alus ja tegi meile aresti ähvardusel ettepaneku siit, kuhu 6. sajandil eKr foiniiklased võimsa riigi rajasid, kiiresti lahkuda. Ähvardus mõjus ja Miidurand võttis piki Alžeeria rannikut kursi Gibraltari poole. Teel lääne poole võttis radist vastu radiogrammi minna tomatipastat laadima Lissaboni. See variant sobis, sest laevapere tahtis jõuluks koju jõuda. Kitsast Gibraltari väinast läbisõitev laev kattus peeneteralise valge soolakorraga. Sahara kõrbe poolt tõi soe lõunatuul punakat liiva.

Paksust jääkoorikust jagusaamiseks tuli kohale kutsuda sadama aurupukser, mille tulikuum aur laeva puhtaks tegi. Portugali kvaliteetsete tomatipastapurkide lastis Miidurand väljus Lissabonist mitte maadeavastusreisile, vaid koduteele, sest lauakalender näitas 1976. aasta viimast kuud. Ilmastik oli reisiks soodne, Biskaia laht, Inglise kanal ja Põhjameri olid vaiksed ja miski ei ennustanud eelseisvat katsumust. Taani Øresundi väina läbides võttis radist vastu hoiatava ilmateate, milles ennustati Läänemerele tugevat põhjatuult koos drastilise temperatuurilangusega. Ehkki kogenud kapten tüürimehi ette hoiatas, lõid nooremad mehed käega, et mis see natuke tormi meile ikka teeb, aga tegi küll. Ojamaa (Gotlandi) ja Hiiumaa vahelisel merealal paiskas vastu tuult ja kõrget lainet rammiv Miidurand õhku sellised veepilved, mis katsid kogu laeva vöörist kuni ahtrini. Iga laevale kanduv veepiisk külmus sinna silmapilkselt ning kattis laeva kujuteldamatult paksu jääkoorikuga, mis tuli meestel käsitsi maha raiuda. See oli hingematvalt raske töö. Äsjamoodustunud jääkoorik oli nii sitke, et kirvetera alt lendasid vaid sädemed. Tundidepikkuse raietöö tulemus oli selline, et Tallinna Vanasadamas järgmisel päeval sildunud Miiduranda uudistama tulnud kaubalaevamehed vangutasid vaid päid. Paksust jääst vabanemiseks tuli appi kutsuda aurupukser, mille kateldes ülekuumutatud aur raske töö ära tegi. Mitmel aastal teenindas Miidurand kolhoosi püügilaevastikku, kuni majandi lagunemine ja sellele järgnenud erastamislaine laevagi haamri alla viis. Miidurand müüdi 1994. aastal Murmanskisse ja kan- ti registrist maha 2007. aastal.

Selle soojuse eest tuli meil peatselt ränka hinda maksta. Sissesõit Tejo jõel asuvasse ajaloolisse Lissaboni oli meeldejääv sündmus. Nii jõe suuet kui ka selle taga asuvat linna kaitses alates 16. sajan- dist esinduslik suurtükitorn Torre de Belém. Tornist möödujate pilku püüdis jõe vasakul kaldal asuv maaliline vanalinn, mille kaubakai äärde Miidurandki koha sai. Järgmise päeva hommikul algas laeva lastimine tomatipastapurkidega Kirovi kalurikolhoosi kalatööstuse tarvis. kolmemastiline purjelaev, mille vööris seisab 9 meetri kõrgune prints Enrique o Navegador (Henrique Meresõitja), laevamudel süles, esindamas maailma kõiki maadeavastajaid. See mälestusmärk püstitati 1960. aastal printsi 500. surma-aastapäevaks ning väärib külastamist, sest paneb iga mõtleva inimese kaasa elama ja merekultuuri austama. Enne arvete tasumist sisenes Miidurand ajaloolisse Lissaboni, mida mere poolt kaitses imposantne suurtükitorn Torre de Belém, mille otsene ülesanne tänapäeval on vaid esindusfunktsioon. Tornist mööduv laev jõudis kiiresti jõe paremkaldal asuva vana kloostrihoone ette, kus selle mereriigi meremuuseum külastajaid ootab. Selle tähelepanuväärse ehituse kaldapealsel pannakse laevameeste talumisvõime veelkord proovile. Otse Tejo jõe veepiiril asub 55 meetri kõrgune kivist

18

TEEJUHT / NR 2

Page 1 Page 2 Page 3 Page 4 Page 5 Page 6 Page 7 Page 8 Page 9 Page 10 Page 11 Page 12 Page 13 Page 14 Page 15 Page 16 Page 17 Page 18 Page 19 Page 20 Page 21 Page 22 Page 23 Page 24 Page 25 Page 26 Page 27 Page 28 Page 29 Page 30 Page 31 Page 32 Page 33 Page 34 Page 35 Page 36 Page 37 Page 38 Page 39 Page 40 Page 41 Page 42 Page 43 Page 44 Page 45 Page 46 Page 47 Page 48 Page 49 Page 50 Page 51 Page 52 Page 53 Page 54 Page 55 Page 56 Page 57 Page 58 Page 59 Page 60 Page 61 Page 62 Page 63 Page 64 Page 65 Page 66 Page 67 Page 68 Page 69 Page 70 Page 71 Page 72 Page 73 Page 74 Page 75 Page 76 Page 77 Page 78 Page 79 Page 80 Page 81 Page 82 Page 83 Page 84 Page 85 Page 86 Page 87 Page 88 Page 89 Page 90 Page 91 Page 92 Page 93 Page 94 Page 95 Page 96 Page 97 Page 98 Page 99 Page 100 Page 101 Page 102 Page 103 Page 104 Page 105 Page 106 Page 107 Page 108 Page 109 Page 110 Page 111 Page 112 Page 113 Page 114 Page 115 Page 116 Page 117 Page 118 Page 119 Page 120 Page 121 Page 122 Page 123 Page 124 Page 125 Page 126 Page 127 Page 128 Page 129 Page 130 Page 131 Page 132 Page 133 Page 134 Page 135 Page 136

www.transpordiamet.ee

Powered by