ÕHK
Ta lisab, et see on üks oluline aspekt, millele järgmine kord tuleb roh- kem rõhku panna, sest Blue Sparrow plaanib võistlusest kindlasti ka edaspidi osa võtta. „Blue Sparrow ei lähe ainult võistlema, vaid ka võitma! Selleks ootame rohkelt uusi huvilisi meie meeskonnaga liitu- ma,” räägib ta. „Eesmärgid on endised: ehitada võistlusvalmis toode, millega saab kastist välja võttes kohe lendama hakata. Ja samuti on meie siht keskenduda loodussõbralike materjalide rakendamisele nii ehituses kui ka tootmises.” Täpsem plaan saab paika sügissemestri alguses, kuid praegu on meeskonnal mõte ehitada midagi teistsugust kui vaidtiib (ingl Flying wing ). Võistlusel jäädi teistsuguse lennumasinaga silma ja seda on plaanis ka järgmisel aastal teha. Kindlasti tahaks võistlusele minna loodussõbralikest materjalidest ehitatud drooniga, mis seekord paraku ära jäi. Loomulikult tehti kohapeal ka veidi luuret, et näha teis- te võistlejate lahendusi ning koguti mõtteid, kuidas saaks häid ideid oma uuel masinal rakendada. Tehisintellekti mängu ei võetud Blue Sparrow projekti taga on Eesti Lennuakadeemia eri valdkonda- de 12 tudengit. Vaja oli inimesi, kes oskaksid asutada ettevõtet, tegeleda turunduse, paberimajanduse ning sponsoritega, samuti tuli leida insenerid, kes suudaksid kavandi luua ja lendava drooni valmis ehitada. „Tudengiprojektidena on väga tuntud Solaride ja Tudengivormel ning mõtlesime, et võiksime midagi põnevat ka lennunduse vallas teha,” ütleb lennundustehniku erialal õppiv Šois. „Panime end konkursile kirja ning otsustasime valmistada autonoomselt lendava humanitaarpakkide veo jaoks loodud pakidrooni, mis püsib õhus vähemalt 15 minutit. Oli suur au olla esimene Eestit esindav mees- kond sellel võistlusel.” Vaidtiiva tüüpi droon on valmistatud klaaskiust, rõhku on pandud nii jätkusuutlikkusele, efektiivsusele kui ka kasutuslihtsusele.
Eestlaste ehitatud droon pälvis lennutööstuse hiidudelt vaid kiidusõnu. Koos Solaride ja Tudengivormeliga.
oluline on dokumentatsioon – kõik dokumendid, joonised ja simulat- sioonid tuleb säilitada, sest nende pealt on näha tudengite inseneri- oskused. Tagatud peab olema välimus, efektiivsus ja jätkusuutlik- kus. „Täname südamest õppejõud Oskar Saarepera , kes tegi meile ette- paneku võistlusel osaleda ning käis koos teiste õppejõududega meie edenemist vaatamas. Kalkuleerimist oli palju, samuti 3D-modellee- rimist, materjalide võrdlemist. Me AI-d mängu ei võtnud, kogu prog- rammeerimise on teinud inimesed. Eesmärk oli, et nupule vajutades tõuseb õhusõiduk õhku, läbib ettenähtud punktid, paneb paki maha ning tuleb tagasi, inimkätt vahele segamata,” selgitab Šois. Droon ise on tiivakujuline ja lendab nagu lennuk. Drooni taha on kinnitatud pakk, mille ta langevarjuga õigel hetkel maha viskab. IMechE UAS Challenge võistlusest 2014. aastal alguse saanud IMechE UAS Challenge võistluse eesmärk on arendada professionaalseid insenere ning inspireerida järgmist põlvkonda. Võistlusel osalev õhusõiduk on mõeldud spetsiifiliste lennumissioonide täitmiseks ning tema maksimaalne stardimass võib olla 10 kg. Süsteem peab töötama automaatselt, sooritama ülesandeid (ala otsimine, teekonnapunktide järgi navi- geerimine, abipaki täpne heitmine ja baasi naasmine) määratud marsruuti pidi. Tänavune võistlus toimus 1.–4. juulini Suurbritannias, Buckmins- teris ning sinna registreerus 38 üliõpilasmeeskonda üle maailma, sealhulgas Hiinast, Saudi Araabiast, Indiast, Hispaaniast, Hollandist, Itaaliast ja Suurbritanniast. Lõppvõistlusele pääses 20 võistkonda. Blue Sparrow projekt on rahastatud Ettevõtluse Arendamise Siht- asutuse ja KredExi ühendasutuse üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektide toetuse meetmest. Tudengite õhusõiduki välja- arendamist on toetanud Threod Systems, Cafa Tech ja Sky Corp.
Ta lisab, et võistluse meeskonda tuleb kaasata tudengid, kes projek- tiga alustavad, selles osalevad ja sellega ka konkursile tulevad. Väga
106
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook