ÕHK
Drooniteenuste hulka kuuluvad nn viimase miili tarne teenused, näiteks täielikult automatiseeritud kaupade transport ja reisijate vedu (õhutaksod), erakorralised tervishoiuteenused (laboratoorsete testide transport, kiirabi ja elupäästvad teenused). Arvestades tehnoloogia ülikiiret arengut maailmas, võib lähitulevikus näha ka täielikult automatiseeritud reisijatevedu droonidega. Euroopa Liidus saavad transpordivahendite tulevikukütusteks ole- ma vesinik ja elekter. Elektrilise ajamiga droonide kasutusele võt- mine vähendab süsinikujalajälge ning aitab saavutada Euroopa kliimamääruse eesmärke, mille kohaselt peavad ELi liikmesriigid vähendama kasvuhoonegaaside heitmeid 2030. aastaks vähemalt 55%. Liikmesriikidele on kehtestatud eesmärk muuta EL 2050. aas- taks kliimaneutraalseks. Mitmetes Euroopa ja maailma riikides käib praegu väga intensiivne teadus- ja arendustegevus, et leida optimaalseid võimalusi drooni- süsteemide laialdaseks kasutuselevõtuks. Peagi on Šveitsis valmi- mas ja kasutusse tulemas Euroopa esimene U-space. Kõige sobilikum piirkond U-space õhuruumi loomiseks ja vastavate drooniteenuste osutamisega alustamiseks on Eestis eelkõige Tal- linna piirkond. Tallinn on Eesti tähtsaim haldus- ja transpordisõlm ning siin on ka meditsiinikeskus. Siia on koondunud umbes 35% kogu Eesti elanikkonnast ja Tallinna majandus genereerib umbes 50% kogu Eesti sisemajanduse koguproduktist. Kuidas pilootprojekt on kulgenud, millises faasis nüüdseks ollakse? Mis andmeid loodetakse koguda ning mida saadud andmete töötlemise tulemusena edasi tahetakse teha? Augusti alguseks saime edukalt integreeritud radari ja kõik teised vajalikud sensorid drooniseiretarkvaraga. See protsess võttis veidi kauem aega, kui algul eeldasime. Kogutud andmestik on nüüd ühtses formaadis, mis lihtsustab eda- sist analüüsi. Integreeritud on nii drooni kaugtuvastuse ID (Remo- teID) sensorid, DJI DroneID sensorid, radarid kui ka Rantelon OÜ raadioside (ingl radio frequency , RF) tuvastussensor. Projekti käigus oleme pidanud veidi kohandama meie lähenemist RemoteID tuvastamisel, kuna praktikas osutus selle osakaal legaal- sete droonide tuvastamisel kõige olulisemaks. Oleme arendanud välja oma RemoteID tuvastuse sensori prototüübi, mis on nüüd täie- likult meie süsteemiga integreeritud. Selline vajadus tekkis seetõttu, et turul pakutavate seadmete ja tehniliste lahenduste tegevusulatus ei vastanud meie ootustele.
Ylle Rajasaar , Teejuhi kaasautor -space õhuruum on Euroopa Liidu liikmesriikide määratud U mehitamata õhusõiduki süsteemi geograafiline ala (ingl Unmanned Aircraft System , UAS), kus UAS-operatsioone on lubatud teostada ainult U-space õhuruumi digitaalteenuste toel. Droonide kasutuselevõtt linnatranspordis aitab vähendada süsinik- dioksiidi ja muude kahjulike heitgaaside emissiooni linnaruumis, vähendab oluliselt maapealset liikluskoormust ning kiirendab kau- pade, teenuste ja inimeste liikumist linnaosade vahel. Tulevikus on võimalik ka Tallinna ja Helsingi vahelise drooniliikluse sisseviimine, mis toetab Tallinna lõimumist Helsingi regiooniga. Eksperimendi käigus saadud teadmised aitavad kaasa Tallinna strateegilise arengukava koostamisele ning loovad tingimused uuendusliku transpordisüsteemi kasutuselevõtmiseks pealinnas. Tallinnas võttis U-Space'i jaoks turvalise taristu kaardistamist ja loomist juhtida OÜ TrackDeep. Pilootprojekti on kaasatud mitmed strateegilise tähtsusega partnerid, sh Transpordiamet. Palusime projekti senist käekäiku lähemalt tutvustada ettevõtte müügijuhil Kaido Lainjärvel . Miks on meil vaja U-space'i ehk eraldi õhuruumi mehitamata õhusõidukitele ning miks valiti pilootprojekti jaoks just Tallinn, aga mitte näiteks Tartu või Pärnu? Kas projektile on kuskilt leida ka analooge? Tehnoloogiline areng lennunduses on jõudnud niikaugele, et maa- ilmas hakatakse üha rohkem kasutama droonisüsteeme ka kaupa- de ja inimeste veoks. Prognooside kohaselt on maailmas 20 aasta pärast kommertsotstarbeliste droonide arv vähemalt 160 korda suurem kui transpordilennukite arv. 26. jaanuarist 2023 hakkasid kehtima Euroopa Liidu eeskirjad, millega loodi mehitamata õhusõidukite ehk droonide käitamiseks ja ohutuse tagamiseks spetsiaalne õhuruum, mida nimetatakse U-ruumiks (U-space).
Tehnoloogiline areng lennunduses on jõudnud niikaugele, et maailmas hakatakse üha rohkem kasutama droonisüsteeme ka kaupade ja inimeste veoks.
Hinnanguliselt suurem osa testlendudest on tehtud. Lisaks on plaanis veel mõned lennud Ranteloni RF sensori testimiseks.
Alustasime lõppraporti koostamisega ja tegeleme kogutud andmete analüüsiga. Mõned huvitavad esialgsed tulemused näitavad näiteks RemoteID tuvastuse puhul üllatavalt efektiivset tegevuskaugust, mis mõnel juhul ulatub üle 5 km raadiusesse, võimaldades katta
108
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook