Augusti lõpul toimus Tartus ja Pärnus põllumajandusnäitus. Aero- naut pani esimese valminud Sablatnig P.III lennuki Tartu näitusele eksponaadiks. Taanist ostetud lennukil tehti aga 25., 26. ja 27. au- gustil Tallinna–Pärnu–Viljandi–Tartu–Tallinna liinil lende. Lend Tal- linnast Pärnusse maksis 2500 marka, Pärnust Tartusse 2200 marka jne. Kahjuks pole andmeid neil päevil lennanute kohta. Ka hiljem tehti aeg-ajalt lende Eesti linnadesse. Pärnu lennud lõpetati peale 25. septembril toimunud õnnetust, kui nelja reisijaga lennuk künkli- kul lennuväljal maandudes teliku murdis ja vigastas propellerit. Tal- linna tagasi sõitis see lennuk raudteel. 31. augustil 1922 avati uuesti Tallinna–Riia lennuliin. Lennud toimu- sid taas kolm korda nädalas, Riiast Tallinna lendas lennuk esmas- päeviti, kolmapäeviti ning reedeti. Tallinnast starditi igal teisipäeval, neljapäeval ning laupäeval. Riias olid start ja maandumine sobitatud Riia–Memel–Königsberg–Danzig liini lennuki lennuaegadega. Postivalitsus oli sõlminud uue kokkuleppe Saksa postiga lennuposti sisseseadmiseks, sakslased kandsid veokulud kuni Riiani, Eesti aga Riia ja Tallinna vahelise kulu. Eestis eraldi lennuposti maksu ei keh- testatud. Tallinnast saadeti lennuteel välja kirjad ja muud saadeti- sed, mis jõudsid peapostkontorisse peale eelmise päeva Tallinna– Riia rongi väljumist ning enne hommikust lendu. Riiast saadeti osa posti edasi raudteel, Saksamaale ning Saksamaast lääne poole suunduv post aga samuti lennukeil ja sealt edasi raudteel. Riiast Tallinna toodi lennuteel ainult Saksamaalt saadetud lennupost. Sakslased lõpetasid sel aastal Riia lennud juba 30. septembril ning lubatud 45 lennuni Aeronaut ei jõudnud. Alates 17. septembrist korraldas Aeronaut igal pühapäeval Tallinna kohal lõbulende. Koht lennul maksis 500 marka. 25. oktoobril toimus ilma reisijateta proovilend Kuressaarde, kohale viidi värsked ajalehed ning selle päe- va Saaremaa post. Eesmärgiks oli Kuressaare lähedal sobiva lennu- välja leidmine võimalike talviste postilendude tarbeks. 1922. aasta lendude statistika ütleb, et Aeronaut lendas sel aastal 141 lendu ja kokku kogunes 8175 lennukilomeetrit. Suhteliselt suur lendude ja väike kilomeetrite arv näitab ilmselt lõbulendude suurt osakaalu. Veeti 386 reisijat ning 497 kg kaupa. Huvitaval kombel on postiveo kohal kriips, kuigi ajakirjanduses ilmunud artiklite järgi see toimus. * * * 1922. aasta augustis alustas Aeronaut Lasnamäele oma hoonete ehitamist. Rajati betoonangaar selle külge ehitatud väiksema töö- kojaga ning reisijatehoone, kus olid ka teenistusruumid ja eluruumid personalile. Lasnamäe ehitised läksid maksma 4,4 miljonit marka ja valmisid 1923. a alguses. 8. aprillil 1925 Lasnamäe lennuväljal LVG C V postilennukiga E 4 toimunud õnnetus. Lennuki tiival istuvad (vasakult) proovilennul osalenud motorist Johannes Kaal, piloot Konstantin Kursmann (hiljem Kursi) ja motorist Jakob Mühlhausen (hiljem Mehiste). Lennuki ees kükitab õnnetuses osalenuid lohutama tulnud Peeter Olt.
1923. aasta jaanuaris hakkasid Helsingi ja Tallinna vahel ühendust pidanud Suomen Höyrylaiva Oy laevad sõitma vaid kord nädalas. Selline sagedus ei rahuldanud postivalitsusi, initsiatiivi võtsid see- kord soomlased. Aeronaut oli nõus tegema nädalas kaks lendu ja vedama kuni 100 kg posti 1500 Soome marga eest (6000 Eesti mar- ka), ülekaalu korral oleks iga lisa kg maksnud veel 10 Soome marka (45 Eesti marka). Nii Soome kui ka Eesti postivalitsused nõustusid tingimustega ning 9. veebruaril 1923 algasid postilennud Soome. Esimesed kuus lendu olid ametilennud õhuühenduse korraldami- seks ja katsetamiseks, 20. veebruaril algasid regulaarsed lennud – igal teisipäeval ja reedel. Tallinnas starditi Lasnamäelt, Soomes maanduti Katajanokka (Skattudeni) poolsaare otsas merejääl. Soovi korral võeti lennule ka reisijaid kaasa, kes pidid maksma 4000 Eesti marka. Juba mõne päeva pärast muutusid jääolud nii rasketeks, et laeva- ühendus Helsingiga katkes sootuks, reisihuvilisi jätkus ja lennud hakkasid toimuma iga päev. Mõnel päeval koguni kaks-kolm lendu. 9. veebruarist 21. märtsini tegi Aeronaut kokku 40 edasi-tagasi len- du, Tallinnast viidi Helsingisse 87 ning sealt toodi tagasi 93 reisijat. Posti viidi Helsingisse 885,3 kg ja sealt toodi 964 kg. Pagasit ja kaupu veeti Helsingisse 1250 kg ja sealt toodi 1620 kg. Lendasid suvel ostetud Sablatnig P.III (E-6) ja LVG C.V (E 5) lennukid, pilootideks Peeter Olt ja Arnold Under. Kuna vajadus reisida oli suur, siis lendasid aeg-ajalt ka Eesti ja Soome lennuväe lennukid, vedades peamiselt diplomaate ja riigiametnikke. Esialgu rääkisid Aeronaudi juhid neist talvistest lendudest kui häda- lahendusest. Suvehooajaks sooviti avada hoopis lennuliin Lenin- gradi, vahemaandumisega Narvas. Narva linnavõimudelt käidi ka lennuplatsi jaoks maad küsimas. Kuna Nõukogude Venemaa pol- nud aga Tallinna viivast lennuliinist huvitatud (1921. a oli loodud Saksa–Vene ühisettevõte Deruluft, mis avas 1. mail 1922 lennu- liikluse Königsbergi ja Moskva vahel) ja Helsingi liin oli majandus- likult edukas, siis hakati järgmiseks suveks kavandama Tallinna– Helsingi lennuühendust.
1922. aasta lendude statistika ütleb, et Aeronaut lendas sel aastal 141 lendu ja kokku kogunes 8175 lennukilomeetrit. Veeti 386 reisijat ning 497 kg kaupa.
119
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook