Laevanduses on küberkuriteod buumifaasis. Küberturvalisuse tagamiseks on oluline töötajaid koolitada.
Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia professor-noorem- teadur Dan Heering toob välja, et küberrünnakute hulk merendus- sektoris kasvas koroonapandeemia järel neli korda.
erendussektori küberintsidentide hulk hakkas eriti M jõudsalt kasvama pärast COVID-19 pandeemiat, aga omamoodi äratuseks võib pidada juba 2017. aastat, kui NotPetya nimelise pahavaraga sai pihta maailma suurimaid laevandusettevõtteid Maersk. Laevaomaniku ja tema sadama- terminalide arvutisüsteeme tabas küberrünnak, mille tulemusel tuli enam kui 4000 serverit, 45 000 arvutit ja 2500 rakendust uuesti installeerida. Tekkinud kahju oli üle 300 miljoni USA dollari. Rahanumbrist kõnekam on asjaolu, et küberrünnak muutis kasutuks kõik ettevõtte süsteemid ja töö seiskus. Maersk haldab 76 sadamat üle kogu maailma ja nende ligi 800 alust liigutavad viiendiku globaalsest kaubavahetusest.
Foto: TalTech Eesti Mereakadeemia
Järgmistel aastatel sai küberrünnakus pihta COSCO Shipping Lines, San Diego sadam, oli GNSS-, GPS- ja AIS-süsteemide häiringuid, hulgast andmeleketest rääkimata. Nimekirja võiks loetleda terve artikli jagu ning mida aasta edasi, seda enam taolisi juhtumeid registreeritakse. Maerski näide ilmestab merendussektori küberturvalisuse olulisust. Iisraeli ettevõte Naval Dome on teatanud, et 2020. aastal kasvas küberrünnakute arv laevandussektoris 400 protsenti ja kaasuseid võib loendada sadades. Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) Eesti Mereakadeemia professor- nooremteadur Dan Heering selgitas, et 2020. aastal alanud suure kasvu taga on osalt pandeemiast tingitud piirangud ja majandus- langus, mis sundisid laevade ja mereplatvormide personali ühenda- ma oma süsteeme senisest enam internetiga, et võimaldada kaug- teenindust. Dan Heeringu sõnul on küberturvalisus muutunud merendussek- toris väga oluliseks teemaks. Lisaks suurenenud küberrünnakute hulgale on digitaalse infrastruktuuri ja süsteemide haavatavus küberrünnakute suhtes viimastel aastatel kasvanud seoses suure- neva sõltuvusega uutest tehnoloogiatest ja internetiühendustest. Digitaalsetel tehnoloogiatel on läbipõimunud roll mis tahes vald- konnas ning see toob edu, kuid ühendus internetiga avab tee küber- kuritegevusele. 2019. aastal oli „küber-füüsilisse“ võrku merendus- sektoris ühendatud enam kui 14 miljardit digiseadet. Merendus on keeruline ja mitmetahuline valdkond, mille häiringutest tekkiv kahju võib olla hoomamatu. Näiteks kui 2021. aastal kontei- nerilaev Ever Given Suessi kanali blokeeris, „maksis“ see 12 protsenti kogu maailma kaubandusest. See intsident ei olnud küll seotud küberrünnakuga, aga kui häkkerid peaksid ründama Ever Giveni laadset laeva, tuleb rääkida sarnase mastaabiga kahjudest. Enamik küberrünnakuid hõlmavad pahavara, lunavara ja andme- vargust. Alates 2017. aastast on suurematele sadamatele üle maa- ilma suunatud umbes 12 rünnakut päevas. Kuid on teada ka juhtu- meid, kus laevas olevad süsteemid on pahavaraga nakatunud.
Foto: Adobe Stock
15
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook