una Eestis puudub standardiseeritud meresõiduohutuse K riskihindamise metoodika, lähenetakse praegu riskide hindamisele juhtumipõhiselt. Järgnevalt antakse ülevaade riskihindamise objektiivsuse suurendamiseks Eesti oludele kohan- datud ühtsetest meresõiduohutuse riskide hindamise kriteeriu- midest. Eesti asukoht Läänemere idarannikul on ühtlaste tuuleolude ja suh- teliselt väikeste sügavuste poolest soodne avamere tuuleenergia rakendamiseks. Eesti mereala planeeringus on määratud tuule- energeetika arendamiseks sobivaks 2439 ruutkilomeetrit.
Eestis planeeritavate avamere tuuleenergia projektidega on tõusnud fookusesse nende mõju mere- transpordile ja kalapüügile. Sellest tulenevalt on tekkinud vajadus ka põhjaliku meresõiduohutusega seotud riskide hindamise järele, et käsitleda võimalikke konflikte tegevus- valdkondade vahel, tuvastada võimalikud riskid ja leida meetmed nende leevendamiseks.
Mereala planeering on strateegiline plaan Eesti mereruumi organi- seeritud ja koordineeritud kasutamiseks, tasakaalustades majan-
Eesti asukoht Lääne- mere idarannikul on ühtlaste tuuleolude ja suhteliselt väikeste sügavuste poolest soodne avamere tuule- energia rakendamiseks.
Meretuuleparkide arendusteks kavandatud alade paiknemine Eestis.
dusarengut keskkonnasäästlikkusega. Eesti mereala planeeringu lahendus on koostatud kogu Eesti merealale, välja arvatud varem koostatud Hiiu ja Pärnu maakonnaga piirnevate merealad planeerin- gud, mis jäid kehtima. Hiiu mereala planeering tuuleenergeetikat siiski ei reguleeri, kuna selles osas Riigikohus tühistas selle pla- neeringu. Planeeringutega kehtestatud tuuleenergeetika aladele on sobivatel tingimustel võimalik rajada avamere tuuleparke suurusjärgus 15–17 GW.
19
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook