JUHTKIRI
Hea lugeja!
Teejuhi sügisnumber pakub lugemiseks huvitavaid teemasid maalt, õhust ja veest.
Anu Ots Transpordiameti kommunikatsiooniekspert
Foto: Transpordiamet
Transpordiameti sõidukite registriosakonna teenusehaldur Sulev Vill on asutuses töötanud üle 30 aasta ning ammen- damatu infopank kõigele, mis puudutab sõidukite registreeri- mise minevikku, olevikku ja tulevikku. Kolleegid ütlevad, et kui liiklusregistriga seonduvate teemade puhul keegi midagi ei tea või ei ole kuulnud, siis Sulev ikka teab. Tallinna–Pärnu–Ikla maantee uuendamise ja ohutumaks muutmise raames sai valmis kümnekilomeetrine Pärnu– Uulu 2 + 2 teelõik . Lisaks rajati veel kolm kilomeetrit kerg- liiklusteed, neli kergliiklustunnelit, kaks suurt liiklussõlme, paigaldati ka muutmärgid ja mürasummutusseinad. Põlva sai 2024. aasta alguses Eesti esimese, 2,7-kilomeetrise nutitee ehk keskmise kiiruse mõõtesüsteemi, mida toetavad kõigi liiklejate liikluskäitumist jälgivad ülekäigurajad ja sõidukijuhtidele liikluskäitumise kohta tagasisidet kuvavad märgid. Suve lõpus võib kinnitada, et uus lahendus on kand- nud vilja ning kasvatanud Põlva peatänavatel liiklusohutust. Lugeda ja videolt vaadata saab ka Transpordiameti ja kaitseväe Tusti silla purustamisest lõhkamise teel, mis andis kaitseväele hindamatut lõhketööde praktikat, mida igapäeva- teenistuses ei ole võimalik saada. Seetõttu olid Tusti silla varistamist tulnud vaatama ja kogemusi hankima ka Eesti liit- lasvägede üksused. Rääkisime juttu endise mereväe ülema, kommodoor Jüri Saskaga . Sättisime loo fookuse isiklikumaks, sest nagu Jüri Saska ütleb, võib igaüks tema teenistuse kohta lugeda Viki- peediast. Seda aga, et ta on tõsine vanatehnika huviline ning ookeanilainete kõrval seilab rõõmsalt niidukiga ka heina- meres, saabki tema intervjuust lugeda. Mullu hakkasid Muuga konteinerisadamas ringi vurama veokid, mille tumendatud klaasidega kabiinis ei istunud kedagi. Küsimusele, kuidas on isejuhtivate veokite testimine Muuga sadamas läinud ning kuhu on selliste veokite areng praeguseks jõudnud, aitab vastust leida autonoomsete veo- kite opereerimise ja arendustööga tegeleva ettevõtte Fern- ride finantsjuht Martin Isik .
Praegu saarte ja mandri vahelist laevaliiklust opereeriva TS Laevade ambitsioon on muuta suursaarte vaheline parv- laevaliiklus keskkonnasäästlikumaks. „Surve parvlaeva- liikluses rohelisemaid tehnoloogiaid kasutusele võtta tuleb nii reisijatelt kui ka Euroopa Liidu poliitikast,“ tõdeb TS Laeva- de juhatuse liige Guldar Kivro . Ta kinnitab, et kõik TS Laevade roheprojektid – Tõllu hübriidistamine, energia monitooringu- süsteemid jm – on end majanduslikult ära tasunud. Käisime külas lennu- ja merepääste koordinatsioonikesku- sel Joint Rescue Coordination Center Tallinn (JRCC Tal- linn). Keskus vastutab Eesti päästepiirkonna ohutuse eest, kuid vajadusel minnakse appi ka naaberriikidele. JRCC Tal- linn on esimene, kes saab merel või õhus toimunud ohuolu- korrast teate. Madis Vanaselja on tuttav nii Eesti rallikogukonnale kui ka lennuentusiastidele. 2009. aastal esimest korda ise lennuki juhisesse istunud mees on nüüdseks hinnatud kommerts- piloot ning alates 2018. aastast Eesti Erapilootide Liidu juha- tuse liige. Vanaselja usub, et mida teadlikumaks ja stabiilse- maks saab ühiskond, seda rohkem tuleb harrastajaid ka era- lennundusse ning sealt liiguvad sihikindlamad omakorda ametipilootideks. Lennunduse rahvusvahelise koostöö rubriigis vaatame Eesti sideohvitseri Enel Ranna abil Euroopa Lennunavigatsiooni Ohutuse Organisatsiooni ehk Eurocontroli köögipoolele. Meil on hea meel vahendada Eesti Lennuakadeemia tuden- gite võistkonna Blue Sparrow kogemust rahvusvaheliselt mehitamata õhusõidukite võistluselt, kus nad saavutasid kolmanda koha ning pälvisid lennukõlblikkuse eriauhinna. Samuti vaatame, kuidas TrackDeep OÜ-l edeneb Tallinna linnaruumis mehitamata õhusõidukite asukoha määrami- seks vajaliku eksperimentaalse sensorite võrgustik-taristu testimine.
Head lugemist!
2
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook