VESI
Allikas: Hendrikson & Ko. (2021). Estonian Maritime Spatial Plan.
Mereplaneeringu koostamise käigus uuriti põhja- likult Eesti mereala sobivust tuuleenergia aren- damiseks. Tuuleenergia jaoks sobivate alade valik seoti teiste mere kasutusviiside ja piiran- gutega, võttes arvesse looduslikke tingimusi ja alajaamade lähedust. Prioriteediks olid seal- juures keskkonnakaalutlused. Neid valdkondi uuriti mõjuhinnangute käigus täiendavalt. Arves- tades ka meretranspordi ja lennunduse sisen- ditega, tehti kindlaks alad, kus meretuuleparkidel võimalikke konflikte mere muude kasutusviisi- dega pole või on need väikesed. Pikki ja keerulisi haldusmenetlusi on peetud üheks peamiseks takistuseks Eestis taastuv- energiasse ja sellega seotud taristusse investee- rimisel. Protsessi kiirendamiseks ja kõigi huvi- rühmade töökoormuse vähendamiseks algatati 2023. aastal seadusmuudatus, millega senised hoonestus-, ehitus- ja veeluba liideti üheks mere- tuulepargi hoonestusloaks. Kogu menetlusprot- sess tuleb ehitisregistris läbi viia ühe töövoona. Kolme senise loamenetluse kombineerimine meretuulepargi ehitusloa taotlemisel võib olla mahukam kui varasemad eraldiseisvad prot- sessid, kuid seda peetakse kiiremaks, kuna doku- mente esitatakse ja toiminguid tehakse kokku- võttes vähem. Peamine muudatus hõlmab prae- gu eraldiseisvate asjaomaste ametiasutuste arvamuse küsimist, keskkonnamõju hindamise materjalide avaldamise etappide ühendamist ning KMH aruande ametiasutustega kooskõlas- tamise nõude kaotamist. Muuhulgas koondati KMH menetlused vähematesse menetlemis- etappidesse, sünkroniseerides mitu varem järjes- tikust hindamistegevust, vähendades sellega keskkonnamõju hindamise etappidele kuluvat aega. Pärast hoonestusloa andmise menetluse alus- tamise otsustamist ja KMH algatamist hoones- tusloa protsess peatatakse ning taotleja asub koos KMH ekspertgrupiga koostama KMH prog- rammi. Seejärel tehakse uuringud ja koostatakse KMH aruanne. Taotleja esitab KMH aruande nõuetele vastavuse kinnitamiseks pädevale asu- tusele. Hoonestusloa menetlus jätkub pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist. Loamenetlus lõpeb hoonestusloa andmise või sellest keeldumise otsusega. Meresõiduohutuse riskihindamist Eesti seadus- andluses otseselt ei mainita. Meretuulepargi püs- titamine laevaliikluseks kasutatavatesse piirkon-
Kehtivad merealade planeeringud Eestis.
Laevaliikluse tihedus Eesti vetes 2022. aastal laevade automaatse tuvastamise süsteemi (AIS) andmete põhjal.
Iga kuu sõidab Läänemerel umbes 3500–5000 laeva ja igal ajahetkel on merel tavaliselt umbes 2000 suurt laeva, sealhulgas suured naftatankerid, ohtlikku lasti vedavad laevad, aga ka paljud suured parvlaevad.
20
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook