KOHANDATUD MERESÕIDUOHUTUSE RISKIHINDAMISE KRITEERIUMID
JÄRJESTUS
KIRJELDUS
SELGITUS
˂ 1 juhtum 10 000 aasta jooksul 1 juhtum iga 100 – 10 000 aasta jooksul 1 juhtum iga 10 – 100 aasta jooksul 1 juhtum iga 1 – 10 aasta jooksul Igal aastal
1 2 3 4 5
Väga harva või ebatõenäoline Harva Aeg-ajalt Sageli Väga sageli
KIRJELDUS
JÄRJESTUS
VARA
INIMESED
KESKKOND
TEENUSED
Ebaoluline
Tajutav mõju puudub
1
Piiratud lühiajaline kahjulik mõju kesk- konnale Lühiajaline keskkonna- kahju väikesel alal Keskkonnale on piiratud alal tekitatud pikaajaline või pöördumatu kahju Keskkonnale on suurel alal tekitatud pöördumatut kahju
Mõned väiksemad teenuse katkestused või laevade hilinemised Teenuse osutamine on pikemat aega häiritud Teenuse osutamine on pikemat aega häiritud või muutub võimatuks Teenuse osutamine muutub võimatuks
Väike
Väike varakahju
2
Kerge(d) vigastus(ed)
Kahjustused ei ole tegevuse jaoks kriitilised
Mitu väiksemat vigastust või üks tõsine
Mõõdukas
3
Mitu tõsist vigastust või üks surm
Tekitatud kahju mõjub tegevusele kriitiliselt
Tõsine
4
Rohkem kui üks surm
Täielik vara kaotus
Suur
5
dadesse võib aga kujutada ohtu meresõiduohutusele ja sellest tulenevalt ka keskkonnale. Seetõttu on ilmne, et tuulepargi mõjusid tuleb hinnata ka sellest aspektist, st KMH osana tehakse ka meresõiduohutuse riskihindamine. Laevaliiklus Eesti vetes Läänemeri on üks maailma tihedaima liiklusega meresid, siin toimub kuni 15% kogu maailma kaubaveost. Iga kuu sõidab Läänemerel umbes 3500–5000 laeva ja igal ajahetkel on merel tavaliselt umbes 2000 suurt laeva, sealhulgas suured naftatankerid, ohtlikku lasti vedavad laevad, aga ka paljud suured parvlaevad. Prognoosid ennustavad Läänemere laevandussektori olulist kasvu. Eesti sadamaid on viimastel aastatel külastanud üle 11 000 laeva aastas. Lisaks läbib Eesti territoriaalvett ja majandusvööndit rahvusvaheline laevaliiklus teistesse Läänemere sadamatesse. Vaatamata üldisele mereliikluse kasvule Eesti vetes, jääb liiklus kavandatavate meretuuleparkide lähedal suhteliselt väikeseks. Uute avamere kasutusvaldkondade määramisel ei saa põhjaliku analüüsita eeldada, et laevaliiklust ja laevateid saab ilma oluliste tagajärgedeta muuta. Nende muudatuste mõju ja võimalikke taga- järgi tuleb täielikult mõista ning leida optimaalsed lahendused, kuna laevaliiklusega arvestamata jätmine võib põhjustada õnnetusi ning keskkonna- või majanduskahju. Mõnel juhul võib laevaliikluse ümbersuunamine olla õigustatud, kui see pakub näiteks kasu kohalikule kogukonnale. Kuid paljudel juhtudel võib tuuleparkide
rajamine laevaliiklust arvestamata tõsta laevade kokkupõrgete või madalale sattumise riski lubamatu tasemeni, suurendada trans- pordikulusid või muuta piirkondlikku laevandust selliselt, et sada- mad või meretransport muutuvad konkurentsivõimetuks. Meresõiduohutuse riskide hindamise metoodika kirjeldus Riski hindamine meresõidus on keeruline töö, mis nõuab muutujate lihtsustamist universaalseteks mõõdikuteks üldistamise teel. Kuigi riskikriteeriumid tuleks kehtestada riskihindamise protsessi algu- ses, on need dünaamilised ning neid tuleks pidevalt üle vaadata ja vajadusel muuta. Kokkupõrkesageduse arvutamise mudelid on üldiselt tundlikud konkreetsete eelduste muutuste suhtes ja sisaldavad oma olemu- selt ebakindlust. Seetõttu tuleb arvutatud tulemuste absoluut- arvudes tõlgendamisel olla ettevaatlik. Praktilisem lähenemine on eelistada aktsepteerimiskriteeriumite absoluutväärtustele nende suhtelist võrdlemist. Aktsepteerimiskriteeriumide kasutamisel on ülioluline täpsustada arvutusmudeli tüüp ja sisendandmed, mille puhul need kriteeriumid kehtivad. Peamine suhteline võrdlus hõl- mab meresõiduohutuse riskide kvantitatiivset analüüsi konkreet- ses piirkonnas koos tuulepargiga ja ilma tuulepargita. Lisaks võib arvutuslike kokkupõrgete sageduste võrdlemine erinevates laeva- liikluse koridorides olla kasulik, et määrata kindlaks sõidurajad, mis suurendavad üldist kokkupõrkeohtu kõige enam.
21
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook