VESI
ja mõjutasemete tundlikumaks ja kohalikes oludes kasutatavamaks muutmiseks pakkusid Eesti esimese meretuulepargi meresõidu- ohutuse riskihindamise ohtude tuvastamise (HAZID) töötoas eks- perdid välja nende tasemete kohandatud määratlused. Ilmselt vajaks need kohandused siiski ka laiemat arutelu ja konsensust. Uuring järgis Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (ingl International Maritime Organization , IMO) metoodilise ohutushindamise (FSA) metoodikat. Võimalikud meresõiduga seotud ohud määrati kindlaks ja analüüsiti ekspertidega peetud arutelude käigus. Tulemused Eestis meretuuleparkidele kehtestatud meresõiduohutuse riski kriteeriumid hõlmavad soovimatute stsenaariumide tõenäosust ja nende mõju teenustele, inimestele, keskkonnale ja varale. Nimetatud metoodikas ei ole täpsustatud finantsmõjude hindamise kriteeriu- me ja nende kindlaksmääramiseks on vaja täiendavaid uuringuid. Arvestades, et Eesti vetes tuuleenergeetika alade piirkonnas on laevaliiklus suhteliselt hõre, loetakse õnnetuste tõenäosust äärmi- selt väikeseks, st mitte rohkem kui üks kord 10 000 aasta jooksul. Seevastu väga sagedasteks loetakse kasutatud skaala järgi sünd- musi, mis toimuvad igal aastal. Laevade kokkupõrgete modelleerimiseks kasutavad eksperdid spet- siaalseid tarkvarasid. Üldiselt toimivad need sarnasel põhimõttel: kalkuleeritakse kokkupõrgete tõenäosust laevaliikluse koridorides. Meresõiduohutuse riskide hindamise uuringud Eestis näitasid, et modelleeritud andmed on ebasoovitavate stsenaariumide (nt laeva- de kokkupõrked ja madalale sõidud) esinemissagedust alahinna- nud. Samas ekspertide hinnangud on samade stsenaariumide puhul kriitilisemad. See ebakõla ekspertide hinnangute ja modelleeritud andmete vahel on tasakaalustatud, kasutades reaalajas laeva-liik- luse simulatsioone. Simulatsioone rakendati valitud stsenaariu- mide jaoks, et aidata ekspertidel õnnetuste tõenäosust paremini hinnata.
Esimeste Eestis arendatavate meretuuleparkide meresõidu- ohutuse riskihindamisest selgus, et modelleeritud andmed ala- hindasid Eesti rannikuvetes kokkupõrgete tõenäosust.
Meretuulepargid on suhteliselt hiljutised uuendused ja kuigi sellest tulenevalt puuduv õnnetuste ajalugu on positiivne, tähendab see ka piiratud kogemusi ja teadmisi, sh varasemate õnnetuste statistika puudumist. Esimeste Eestis arendatavate meretuuleparkide meresõiduohutuse riskihindamisest selgus, et modelleeritud andmed alahindasid Eesti rannikuvetes kokkupõrgete tõenäosust. Selle üheks põhjuseks võib olla ebapiisav teave piirkonnas toimunud õnnetuste kohta. Rahvusvahelise Tuletorniadministratsioonide Liidu (ingl Internatio- nal Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Autho- rities , IALA), lihtsustatud riskihindamise (SIRA) juhend määratleb juhtumite hindamiseks viis tõenäosuse ja mõju taset. Seejärel võrreldakse neid tasemeid eelnevalt määratletud kriteeriumidega. Kuid Eesti üldiselt madala mereliikluse ja varasemate õnnetuste andmete puudumise tõttu ühtivad hinnangulised tõenäosused kogu piirkonnas hindamisskaala madalaima tasemega. IALA tõenäosus-
LAEVADEVAHELISTE KOKKUPÕRGETE JA TUULIKULE OTSASÕIDU SAGEDUSE HINNANGUD MERETUULEPARGIS, MIS ON TULETATUD MODELLEERITUD ANDMETEST, EKSPERTHINNANGUTEST JA REAALAJAS SIMULATSIOONIDEGA TÄIUSTATUD HINNANGUTEST
MODELLEERITUD INTSIDENTIDE ESINEMISSAGEDUS
REAALAJAS SIMULATSIOONI- DEGA KOHANDATUD EKSPERTIDEHINNANGUD
INTSIDENDI TÜÜP
EKSPERTIDE HINNANGUD
Kokkupõrge möödumisel Laupkokkupõrge
Kokkupõrge ristumisel Kokkupõrge ühinemisel Kokkupõrge pöördekohal Mootori jõul liikuva laeva otsasõit Triiviva laeva otsasõit
Väga sageli
Väga harva või ebatõenäoline
Sageli
Harva
Sageli
Aeg-ajalt
22
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook