Teejuht sügis 2024

Liiklustiheduse kaart meretuuleparkide planeerimise piirkonnas.

Kokkuvõte Eestis on seni kasutatud meresõiduohutuse riskide hindamisel kombineeritud meetodit, ühendades ajalooliste liiklusandmete kvalitatiivse analüüsi kvantitatiivse riskimodelleerimisega. Raken- datud meresõiduohutus riskide hindamismetoodika hõlmab inter- vjuusid kohalike merendusekspertidega, laevaliikluse modelleeri- mist ja reaalajas simulatsioone, kasutades AIS-i (laevade automaat- se tuvastamise süsteemi) andmeid. Eestile on tuvastatud mitmeid spetsiifilisi kriitilisi tegureid, sealhulgas liiklemine jääoludes, hoo- ajaline kalapüük ja väljakujunenud laevaliikluse marsruutide olemasolu, mistõttu tuleb olemasolevaid rahvusvahelisi riskihinda- mise mudeleid kohandada, arvestades kohalike tingimustega. Eesti ühtse meresõiduohutuse riskihindamise korra väljatöötamine vajab täiendavaid uuringuid, sealhulgas suuremat sidusrühmade kaasa- mist ning artiklis väljatoodud kriteeriumide hindamist. Läbi tuleb viia laevaliikluse ja kavandatavate meretuuleparkide koosmõju põhja- likum analüüs, et hinnata võimalikke kumulatiivseid riske kõigil avamere energia arendusaladel.

Eesti ühtse meresõiduohutuse riskihindamise korra välja- töötamine vajab täiendavaid uuringuid, sealhulgas suuremat sidusrühmade kaasamist. Läbi tuleb viia laevaliikluse ja kavandatavate meretuule- parkide koosmõju põhjalikum analüüs.

23

TEEJUHT / NR 11

Powered by