Foto: Jake Farra
Uku Tampere , Teejuhi kaasautor
Surve parvlaevaliikluses rohelisemaid tehnoloogiaid kasutusele võtta tuleb nii reisijatelt kui ka Euroopa Liidu poliitikast. Eduloo vormistamine võtab aga aega. iimasel ajal on räägitud Riigilaevastiku soovist hankida V uus innovaatiline laev, mis hakkaks opereerima Eesti suursaarte parvlaevaliikluses. Kontseptsiooni järgi on tegemist hübriidlaevaga, mis hakkaks kütusena kasutama pea- miselt elektrit ja vesinikku. See suund on rohelisemate lahen- duste suunas pürgivas maailmas levinud, nagu ka uue parvlaeva praeguste laevadega võrreldes mõnevõrra suurem mahutavus: reisijaid võtaks uus parvlaev peale 700 ehk sama palju kui praegused suursaarte vahel opereerivad põhilaevad Piret , Tõll , Leiger ja Tiiu , kuid sõidukeid hakkaks uuele parvlaevale mahtu- ma 200 ehk 50 võrra rohkem. Riigilaevastik teeb aktiivselt tööd, et hankest ka lepingusse jõuda ning uus parvlaev soovitakse liinile saada juba 2026. aastaks. Seejuures ei vaheta uus laev välja suhteliselt uusi parvlaevu, vaid asub nendega paralleelselt tööle ja üle poole sajandi vanuse Regula asemele. Praegu saarte ja mandri vahelist laevaliiklust opereeriva TS Lae- vade ambitsioon on muuta suursaarte vaheline parvlaevaliiklus keskkonnasäästlikumaks. TS Laevade juhatuse liige Guldar Kivro usub mõistliku rohe- pöörde võimalikkusesse. Laevafirmad on ühest küljest kesk- konnasäästlikumaks muutumise tugeva surve all, kuid samas on tegemist ka vastutustundlike ettevõtetega, kel on endil olemas
Guldar Kivro on veendunud, et hea ettevõte peab rohepööret ise juhtima. Guldar Kivro TS Laevade laevandusvaldkonna juht
nii huvi, tahe kui ka võimalused rohetehnoloogiaid kasutusele võtta. Vastutustundlikumad laevaomanikud saavad aru, et tuleb ajaga kaasas käia, sest laevanduses toob näiteks akude ja elektri kasu- tamine ka rahalist säästu. Väline surve tuleb ühest küljest EL-i poliitikast, mis sunnib süsi- happegaasi heitmeid järjest vähendama. Kuid teisest küljest kasvab keskkonnateadlike ja -tundlike reisijate osakaal ning haruldane pole seegi, et liinioperaatorile kirjutatakse ja küsitakse, mida on ära tehtud keskkonnasurve ja süsihappegaasi heitmete vähendami- seks. „Mingile grupile reisijatest on keskkonna- ja roheteemad väga olulised ja eks see on ka tulevikusuund,“ ütleb Kivro. „Keskkonnast hooliva ettevõttena saavutas TS Laevad möödunud aastal läbi aegade madalaima CO emissiooni taseme liinireisi 2 kohta. CO emissiooni 2 Võrreldes 2017. aastaga oleme vähendanud 27% ning otsime pidevalt uusi võimalusi, et meie keskkonna jalajälge veelgi vähendada,“ rääkis Kivro. Guldar Kivro pooldab taastuvatest allikatest elektri tootmist ning tegeleb aktiivselt keskkonnasäästlikumate tehniliste lahenduste uurimisega. Praegu Virtsu, Kuivastu, Heltermaa ja Rohuküla vahel opereerivad laevad on ehitatud selliselt, et nendele on rohelahen- duste lisamine äärmiselt lihtne. Saaremaa ja Hiiumaa vahel liinivedu tegevad parvlaevad on diisel- elekter laevad, millel on neli diiselgeneraatorit. „Diislikütusest toode- takse elektrit ja selle elektriga töötavad nii laeva käiturid, kambüüs (laevaköök), valgus kui ka kõik muu. Käiturite liigutamiseks peab olema olemas elekter, aga millest see elekter tuleb, ei ole tehnilisest aspektist tähtis – energiakandjaks võib olla nii vesinik, kondensaator kui ka akud, lisaelektrit saaks näiteks päikesepaneelidest.
TS Laevade ambitsioon on muuta suursaarte vaheline parvlaevaliiklus keskkonna- säästlikumaks.
29
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook