VESI
Fotod: TS Laevad
Tiiu on Rohuküla–Heltermaa vahel sõitnud 2017. aasta aprillist.
Juba olemasolevate laevade sõidukirajad on praktikas kitsaks osutunud.
Omal initsiatiivil on TS Laevad Saaremaa liinil sõitvat Tõllu juba mõnevõrra „rohelisemaks“ ümber ehitanud. Nimelt lisati kolm aastat tagasi Tõllule ligi 18 tonni jagu akusid, mis mahutavad 678 kWh elektrit. Praegu on Tõll ainus jääklassiga hübriidlaev Läänemere piirkonnas, aga tehakse uuringuid ja hindamisi, kas tasub akudega varustada ka üks Hiiumaa liini laev. Suurimaid piiranguid laevade elektrifitseerimisel on see, et puudub parvlaevade kaldalt laadimise võimalus, sest riik jäi taristu ehita- misega hiljaks. Saarte Liinid tegeleb asjaga ja on lootus, et 2026. aastal mingi laadimisvõimalus tuleb. Senised projektid on taker- dunud kaldalt laadimise võimaluse puudumisse. Näiteks 2021. aas- tal tegi TS Laevad projekti, et Hiiumaa liinil sõitev Piret täiselektri- liseks ümber ehitada ja selleks saadi isegi Euroopa Liidu toetusraha, aga riigil puudus tol hetkel võimekus kaldataristu välja ehitada. TS Laevad on valmis investeerima ja laevu ümber ehitama, sest lisaks vastutustundlikule suhtumisele keskkonna säästmisse ja maailma trendidega kaasas käimisele, on parvlaevade elektrifit- seerimine ka majanduslikult tasuv ja mõistlik innovatsioon. Akudel on mitmeid plusse. Elektrienergia on odavam, aga suur sääst ettevõtja jaoks tekib hooldustest. Praegustel laevadel on peamasina suur hooldusvälp 30 000 töötundi, selleks ajaks on mootorist põhimõtteliselt alles jäänud vaid plokk, muu on vahetunud või vahe- tatakse hoolduse käigus välja. Näiteks Piretil saab sel aastal 30 000 tundi täis ja ettevõte on parvlaevale Saksamaalt tellinud uue pea-
masina, mis sügisel ka ära vahetatakse. Peamiselt tuleneb otsus ajapuudusest, peamasina hooldus laeva pardal võtaks kuu aega (vajalik on teha kaks peamasinat), aga operaatoril pole võimalik lae- va liinilt nii pikaks ajaks maha võtta. Hooldus maksab sadu tuhan- deid, aga akudega seda muret pole – nagu ka pihustite, turbode ja õlivahetus. Akude eluiga on 10–13 aastat, misjärel vahetatakse kogu komplekt välja. Praegu on Tõllu akud Kivro sõnul olnud töös kolm aastat ja nendega pole midagi tegema pidanud, sest akud on õhkjahutusega ja töötavad optimaalsel režiimil. Lisaks on akupakk modulaarne, st mehaanik võiks käia akulaeva hooldamas valge pluusiga ja lips ees, sest kui mõnes akumoodulis on rike, vahetab ta lihtsalt ühe kohvrilaadse mooduli uue vastu välja. Tõllu jaoks on olemas üks asendusmoodul ja vajadusel tuleb Norrast kohe uus varuosa, mille saab eraldi välja vahetada. Kõik TS Laevade roheprojektid – Tõllu hübriidistamine, energia monitooringusüsteemid jm – on end majanduslikult ära tasunud. Kui 2027. aastal läheb Eesti üle EL-i heitkogustega kauplemise süs- teemile (ingl Emissions Trading System , ETS), väheneb diislikütust säästvate ja seeläbi süsihappegaasi heitmeid vähendavate süstee- mide ehitamise tasuvusaeg veelgi. Praeguse seisuga ETS-süsteem küll kohe suursaarte vahel kurseeri- vatele parvlaevadele ei laiene, aga kui see juhtub, peab hakkama ostma õigust heitmeid emiteerida. Rahaliselt on kulu miljonites
30
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook