VESI
koostöö erinevate vabatahtlike organisatsioonidega? Millist vastutust nendega jagate? Kõik oleneb merepääste juhtumist ja need jagunevad järgmiselt: Õnnetus- ja häireseisund: kaasatakse vähemalt üks lähim või kõige kiiremini sündmuskohale jõudev riiklik merepäästeüksus, sealjuures arvestatakse üksuse sobivust ülesande täitmiseks. Määramatuse seisund: tehakse järelepärimisi vee- või õhusõi- duki või muu sõiduki ohutuse kindlakstegemiseks, vajadusel kaasatakse vähemalt üks lähim või kõige kiiremini sündmus- kohale jõudev riiklik merepäästeüksus või Vabatahtlike mere- päästeüksus. Mereabi juhtumid: väikelaevadega seotud mereabi juhtumitest alarmeeritakse üldjuhul üht Vabatahtlike merepäästeüksust või patrullis olevat sündmuskohale lähedal asuvat riiklikku mere- päästeüksust. Kaasata saame koostööpartnerid, kelle üksused on läbinud SAR väljaõppe. SAR ressurssidena on meil võimalik kaasata Politsei- ja Piirivalveametit, Päästeametit, vabatahtlikke ja mereväge. Politsei- ja Piirivalveamet sõlmib vabatahtlike ühingutega koostöökokku- lepped vabatahtlike merepäästjate kaasamiseks merepääste- töödele. Selleks, et ühingut saaks kaasata, peab ta vastama teatud tingi- mustele: Ühingul peab olema vähemalt kuus merepäästjale esitatud nõuetele vastavat tunnustatud vabatahtlikku merepäästjat, kellest vähemalt üks on läbinud vabatahtliku merepäästja II astme koolituse. Lisaks peab neil olema reageerimiskohas võimekusklassi omav veesõiduk – seda on eelnevalt hinnanud Politsei- ja Piirivalve- amet, pärast mida saavad nad endale ka merepäästeüksuse ehk VSRU seisu. Tänu võimekusklassile on JRCC-l teadmine, millise veesõiduki ja varustusega on ühing võimeline reageerima ning selle alusel tehakse otsused sündmustele kaasamiseks. HEA TEADA Ohuolukorra kohta vastuvõetud teated tuleb viivitamatult edastada JRCC Tallinnale, samuti tuleb edastada JRCC Tallinnale kogu ohuolukorra kohta teada olev informat- sioon ja tähelepanekud ning teave rakendatud meetme- test. Hädaolukorras peab GMDSS-raadiosüsteemiga varusta- tud vee- või õhusõiduk edastama hädakutsungi vastavalt süsteemi võimalustele. Kui GMDSS-raadiosüsteem puu- dub, saab teate edastada mobiiltelefoni kaudu, samuti saab hädateate saata muude rahvusvaheliste hädaabi- signaalide vahendusel.
Kaart: JRCC Tallinn
Hall joon tähistab Tallinn FIR ehk Eesti otsingu- ja päästepiirkonna piiri, sinine joon territoriaalmere piiri, roheline joon majandusvööndi piiri.
Vabatahtlikele merepäästjatele hüvitatakse vahetult merepääste- tööl osalemise kulu, kuid makstakse ka valmisolekuhüvitist ning hüvitatakse ka muudel otsingutöödel ja õppustel osalemise kulud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirja „Merepääste- ja ennetustööl osalevate mittetulundusühingutele kulude hüvitamise põhimõtete ja piirmäärade kinnitamine“ alusel. Lisaks hüvitab PPA vabatahtliku merepäästja I ja II astme ning täiendkoolitusel osale- mise kulud. Ühingutega, kes soovivad panustada merepäästesse ka ennetus- tegevuse kaudu, sõlmib Politsei- ja Piirivalveamet koostöökokku- leppe MTÜ ennetustöödele kaasamiseks, mis võimaldab neil ise- seisvalt ennetustegevusi läbi viia. Ka neid tegevusi on võimalik eel- pool nimetatud käskkirja alusel hüvitada. Kuidas meie merekultuur on arenenud? Milliseid juhtumeid on tulnud juurde? Juhtumite arv on püsinud viimase kuue aasta jooksul keskmiselt alla 300. On juurde tulnud SUP-laua või mõne muu kergelt triiviva vahendiga juhtumeid, kus tugeva kaldatuulega ei suudeta tagasi kaldale liikuda. Eesti rannikupiirkond on madalaveeline. Lähiümbruse riikide mere- sõitjad on sageli harjunud, et igal pool on piisavalt sügavust ning seetõttu ei jälgita navigatsiooniseadmeid või märke hoolikalt. See võib viia aga õnnetusse. Tähtis on kogemus ja kohaliku piirkonna teadmised. Palju on räägitud tankeriõnnetusest Läänemerel – küsimus polevat isegi mitte „kas“, vaid „millal“? Kuidas oleme suurõnne- tuseks valmis? Püüame olla nii palju valmis kui võimalik. Aga ükski Läänemere riik ei suuda suurõnnetuse korral ainult oma jõududega toime tulla. Oleme kogu ööpäeva valves ja seirame olukorda. Samuti teeme koos teiste riikidega nii reostustõrje kui ka merepääste ühisõppusi. Oleme tekitanud rutiini: iganädalase suhtluse Helsingi MRSC-ga (Maritime Rescue Sub Centre) ning arendame koostööd Balti riikide merepäästekeskustega.
34
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook