Riikidel on erinevad vahendid ning erinev võimekus. Iga sündmuse areng ja lahendamine sõltub väga paljudest faktoritest. Tähtis on harjutada Mass Rescue Operation situatsioonides lisaks rahvus- vahelisele koostööle ka erinevate ametkondade komplekteeritud toetava staabi ja kaldatoetuspunkti toimimist ning kohalike oma- valituste teadmisi ning võimekust kaasa aidata. Näiteks on meil varem olnud taolised õppused: merereostustõrje- õppus Balex Delta 2020, JO (MMO) Central and Eastern Baltic Sea 2023 – SAR/pardumise harjutus, Baltic Bikini 2024 – Merepääste õppus ja selle aasta septembri lõpus toimub rahvusvaheline mere- pääste õppus, kus osaleb Eckerö Line. Kas JRCC vajaks noort verd? Kust see tulema peaks ning mis omadustega on inimene, kes sobib? Kas ka praegustest vabatahtlikest võiks saada Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud? Või kas on sellist kogemust, kus on saanud? Ootame JRCC meeskonda inimesi, kes hoolivad ja tahavad lennu- ja merepäästesse panustada ning soovivad seda tööd teha. JRCC-s on mitmeid ametnikke, kes peagi suunduvad pensionile ja soovivad uuele toimekale põlvkonnale teadmised edasi anda. Kindlasti võib ka vabatahtlikust saada Politsei- ja Piirivalveameti ametnik, kuid selleks on vaja täita kandideerimiseks nõutud hariduse, kehaliste katsete ning sobilikkuse nõuded. Üldised tingimused on lennundus- või merealane kõrgharidus ning üheaastane erialane töökogemus. Kandideerimisel tuleb esitada motivatsioonikiri ning hiljem viiakse läbi intervjuu ja tehakse ka isiku- omaduste test. Mida on oluline teada merele minnes? Kuidas ja kellele edastada õnnetuse teavet? Sidevahendid olgu alati kaasas, kontrollitud ja laetud. Alusel võiks olla ka igaks juhuks akupank. Hätta sattudes tuleb kohe helistada 112 või JRCC otsenumbrile +372 619 1224.
JRCC Tallinna põhiülesanded:
Enne merereisi tehke alati reisiplaan ja teavitage sellest ka lähedasi. Mõelge läbi sõidupiirkond ja viige ennast ilmaga kurssi. Ametliku ilmateate, sh kehtivad tormihoiatused, leiab Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse kodulehelt , www.ilmateenistus.ee/meri/mereilm kuid abiks planeerimisel on ka Windy.com keskkond. Oska kasutada pardal olevaid navigatsiooniseadmeid. Võimalik on kasutada nutiseadmete vaikerakendusi veesõidukiga navigeeri- misel, kuid neil on pigem toetav roll. Sellest hoolimata tehke endale selgeks, kuidas lugeda oma asukohta nutiseadmete rakendustest (Apple Maps / Google Maps). Kui merel peaks esinema probleeme ja tekib vajadus kontakteeruda lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskusega JRCC Tallinn, siis JRCC jaoks on olulisim info teie asukoht, et saaksime teile appi suu- nata kiireima päästeressursi. Vähemtähtis ei ole ka raadiojaama kasutamise oskus. Nüüdisaegne tehnika ja teadus. Millised on olnud suurimad tehnoloogilised uudised teie töös viimastel aastatel? Maailma mastaabis autonoomsete veesõidukite kasutusele- võtmine. Areng algas militaarsektoris, kuid nüüd on olemas ka merepääste vahenditega varustatud autonoomsed veesõidukid. Eestis need veel laialdaselt kasutuses ei ole. Uue vahendina on maailmas kasutust leidnud mehitamata õhu- sõidukid, mis võimaldavad läbi viia nii edukaid otsinguid kui ka vaja- dusel kohale toimetada personaalsed päästevahendid. Loomulikult olemasolevate seadmete täiustamine. Näiteks kvali- teetsemad öövaatlusseadmed, suurema eraldus- ning suurendus- võimega kaamerad. Ka on olemas nutitelefonidele mõeldud raken- dused, mis toimivad alarmnupuna ning saadavad piirkonna mere- päästekeskusele automaatselt teate. 24/7 raadiovaht ; operatiivinformatsiooni kogumine, süstematiseerimine ja vajadusel edastamine tehniliste vahendite kaudu (radarseiresüsteem, mereseirekaamerad, raadioside, telefoniside, erinevad andmebaasid jne); ülevaade Eesti päästepiirkonnas kasutuses olevatest ressurssidest; merepäästesündmuse juhtimine ja koordineerimine sissetuleva info alusel ning jooksvalt muude ülesannete täitmine (nt meditsiinilise transpordi korraldamine väikesaartelt); operatiivinfo vahetus ja tihe koostöö mereväega.
Olulised on individuaalsed päästevahendid. Pardal peab kõigil olema päästevest koos märgutule ja vilega.
Enne aktiivset navigatsioonihooaega tuleb kanda hoolt selle eest, et: masin ja mootor oleksid hooldatud; kütusesüsteemist vesi ja sete eraldatud, filtrid vahetatud; see on küllalt sage probleem, kui lainetusega seguneb sete kütusega ja filter ummistub; mehaanilised sõlmed kontrollitud; luukide ja akende tihendid hooldatud; kinnitusotsad ja taglastus hooldatud; ankur koos piisava pikkusega ankruosa/ketiga kaasas (kui on teisaldatav); aku laetud; navigatsioonituled kontrollitud; navigatsiooniseadmed testitud, plotteri tarkvara ja kaardid uuen- datud; pürotehnilised vahendid olemas; veesõidukile sobiv toimiv tulekustuti olemas.
35
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook