Elektrisõidukid mängivad kliimamuutuste vastu võitlemise püüdlustes keskset rolli, ent nende meretranspordiga kaasnevad ohud. Kas kehtivad nõuded ja eeskirjad on riskide maandamiseks piisavad? uroopa Liit on võtnud ambitsioonikad eesmärgid kliima- E muutuste leevendamiseks ning oluline samm sellel suunal on plaan keelustada aastaks 2035 uute bensiini- ja diisel- mootoriga autode müük. See on osa Euroopa Liidu püüdlustest vähendada süsinikuheitmeid ja liikuda keskkonnasäästlike trans- pordiliikide poole. Selline muudatus mõjutab autotööstust ja tarbi- jaid, aidates oluliselt kaasa keskkonnakoormuse vähendamisele ning jätkusuutlikuma transpordisüsteemi loomisele Euroopas. Elektriautod muutuvad üha populaarsemaks kogu maailmas, kuna nende kasutamine vähendab kasvuhoonegaaside emissioone ja sõltuvust fossiilkütustest. Elektrisõidukid mängivad keskset rolli keskkonnasäästmise ja kliimamuutuste vastu võitlemise püüdlus- tes, kuna nad sõidu ajal heitmeid ei tooda. Kuigi elektriautod paku- vad mitmeid eeliseid, on nende kasutuselevõtt toonud kaasa ka uusi väljakutseid ja ohutusküsimusi, eriti seoses elektriautode trans- pordiga meritsi. Diplomitöös seadsin hüpoteesiks, et Eestis tegutsevad laevafirmad kasutavad elektriautode vedamisel tuleohutuse tagamiseks eri- nevaid strateegiaid ja meetmeid, mille tulemuslikkus võib erineda. Ning uurimisküsimusteks seadsin endale: Millised on elektriautode meretranspordiga seotud riskid ning milliseid meetmeid Eestis tegutsevad laevafirmad kasutavad, et maandada elektriautode vedamisega seotud riske? Kas kehtivad nõuded ja eeskirjad on piisavad?
Laura Rohilaid
Eesti Mereakadeemia vilistlane
Foto: erakogu
Uuritavatele küsimustele vastuste saamiseks intervjueerisin nelja Eestis tegutsevat laevandusettevõtet (Tallink, DFDS, Viking Line ja Eckerö Line) ning Transpordiameti vaneminspektorit. Kuigi elektriautosid peetakse suhteliselt uueks leiutiseks, siis tege- likult juba 19. sajandi alguses hakkasid Ungari, Hollandi, Ühend- kuningriigi ja Ameerika Ühendriigi uuendajad katsetama akutoitega sõiduki kontseptsiooni ja lõid esimesed väikesemahulised elektri- autod. Transpordiameti andmetel on Eestis 2024. aasta 1. aprilli seisuga registreeritud 758 935 autot, neist 5,3% ehk 40 078 on elektri-, hübriid- ja pistikhübriidautod. Kõige rohkem elektriautosid on regist- reeritud Harju maakonnas (27 470) ja kõige vähem Hiiu maakonnas (213).
Elektriautod jagunevad peamiselt kaheks liigiks: täielikult elektri jõul liikuv või hübriidajamiga sõiduk.
Elektrisõidukite jaoks on liitiumioon-akud kõige sobivam olemas- olev tehnoloogia, need on muudest akudest kergemad ja väiksemad ning suudavad aku massiühiku kohta anda suurt võimsust. Need omadused selgitavad ka seda, miks liitiumioon-akusid kasutatakse laialdaselt tarbeelektroonikas. Muud liitiumioon-akude eelised plii- ja nikkel-metallhüdriidakudega võrreldes on kõrge energiatõhusus, mäluefektide puudumine ja suhteliselt pikk töötsükli kestus.
Elektrisõidukid mängivad keskset rolli keskkonna- säästmise ja kliimamuutuste vastu võitlemise püüdlustes, kuna nad sõidu ajal heitmeid ei tooda.
37
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook