humoorikaid või isegi alandavaid elemente, olid tavalised paljude rahvaste ja kultuuride seas. Need rituaalid ei olnud sugugi ainult Sak- sa päritolu, vaid leidsid aset erinevates mereriikides, sealhulgas Inglismaal, Hollandis ja Skandinaavias. Teine võimalik seletus henseldamise päritolule võib olla seotud ingliskeelse terminiga „handsel“, mis tähendab kingitust või süm- boolset andi, mida antakse uue aasta, tehingu või muu uue alguse tähistamiseks. Meremeeste keelepruugis võib see sõna olla seotud rituaalidega, mis tähistavad uue laevapere liikme vastuvõtmist või meritsi reisimise alustamist. Selle sõna kasutamine võib olla aja- pikku omandanud laiema tähenduse, mis hõlmab ka rituaalseid toiminguid, millega uued liikmed laevakogukonda vastu võeti. Henseldamine tähendab uue meremehe või laevapoisi vastuvõtmist „vanade“ meremeeste kogukonda ning rituaal võib hõlmata mitme- suguseid katsumusi. Uued liikmed läbivad rituaali, et saada täie- õiguslikuks meremeheks, mis suurendab nende sidet ja lojaalsust meeskonna vastu. Meremeeste kultuuril on pikk ajalugu ja tradit- sioonid on olulised identiteedi osad. Seda rituaali või ristimist viidi läbi mitmetel geograafilistel punktidel maailmas: Kulli saare juurest möödudes Taanimaal, Ekvaatoril, Kap Hoornist möödudes, Vähi pöörjoone ja ka polaarjoone ületamisel. Veebilehelt folklore.ee on leitud järgmine tekst: Õigepea kui tüür- mann märku annab, et jõutakse geograafilise punktini, läheb lahti ristimine. Märku andmisest, tuuakse kõik ekvaatorit ületavad meri- mehed kokku ning pannakse ritta seisma. Seepeale ilmub välja vana merede valitseja Neptun, ühes käes puust nuga ja teises tops täis vahtu. Merejumalale tehakse varasemalt suur habe suhu, õlimantel pannakse selga, süüdvester pähe, nägu määritakse ära ning vala- takse merejumal lõpuks veega üle ja lastakse pealt alla. Säält paki ronib ta ise laeva, habe veest sorisedes, ning jätab nooresse mere- mehesse mulje, nagu oleks ta tõesti merest tõusnud. Merejumal kannab kaenla all suurt raamatut, kahest puukaanest moodustatut, millesse on kirjutatud meremehe jutlus ning millesse märgib noorte madruste nimed. Et häälekõla äraandjaks ei saaks, kannab mere- jumal keele all korki. Noore madruse jaoks asetatakse laeva veetank, täidetakse veega, pannakse pakk risti üle ning asetatakse poiss sellele istuma. Tihtipeale üks vanematest madrustest riietub Neptu- niks ja loetleb ette kõik mereseadused uutele laevapoistele, mida võtku nood põhitõena ja mida ei tohi rikkuda ealeski. Neptuniga kaa- sas võib olla ka doktor koos kuraditega, kes parasjagu ristitavatele hiljem läbivaatuse ja koerustükke teevad. Sellejärele võetakse uus meremees teiste seast välja, ning tema ette astub üks kõige vanem selle laeva madrus, tõrvaga segatud habemeajamise vahutops ja puust tehtud habemenuga (millel üks külg sile, teine aga hambuline) käes, noore meremehe ette ja küsib tema käest: „Mitme eest soovid habet ajada, kas kolme või viie eest?“ See tähendab, et noor mere- mees peab siis kolme ehk viie rubla/šillingu eest madrustele viina ostma, habemeajamise palgaks, et ta meremeheks on saanud. Sellega kaasnes ka teatud eripära, kes viie eest lasknud end lõigata, olevat saanud puunoa siledama poole, millega verd ei kaasnenud.
eremeeste ristimisel on erinevaid nimetusi, nagu ka M tavasid ristimise protsessil läbi ajaloo erinevates kultuurilistes piirkondades. Mis on selle traditsiooni käik ja mõte, on ühtmoodi arusaadav üle maailma. Päritolult ulatub see traditsioon Euroopa merenduse kuldajastusse, eriti 17. ja 18. sajandisse, mil Inglise ja Hollandi mereväed olid juhtival kohal maailmameredel. Teadaolevalt pärinevad esimesed kirjali- kud ülestähendused rituaali läbiviimisest nendest sajanditest ning on säilinud just nende merevägede dokumentides. Need varased allikad annavad tunnistust sellest, kuidas laevadel ritu- aali läbi viidi, rõhutades selle olulisust ja juurdumist tollases merenduspraktikas. Sõna „henseldamine“ võib ühe tõlgenduse kohaselt pärineda saksa keelest – „Hänseln“ tähistab kellegi narrimist või kiusamist. Meremeeste seas on selline termin olnud seotud rituaalidega, mille käigus uued või kogenematud meremehed pidid läbima teatud katsumusi või rituaale, enne kui neid loeti täisväärtuslikeks laevapere liikmeteks. Sellised rituaalid, mis sageli sisaldasid
41
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook