VESI
AJALUGU
Saatanlikud sügiskuud
Reet Naber , ajaloolane ja merenduse propageerija
Tänavu möödub 80 aastat suurest põgenemisest läände 1944. aastal. Tavaliselt räägitakse nn paadipõgenikest, seekord meenutaks mõnd suuremat laeva ja neil olnud inimesi. eptembrikuusse jäävad mitmed traagilised laeva- S õnnetused, näiteks transportlaeva Moero hukku- mine 22. septembril 1944 ja parvlaeva Estonia¹ tada ja kaks päeva hiljem uputati 1938. aasta augustis Eesti vetes õppustel olnud Poola miinitraaler Mewa.
1938. aastal end erapooletuks kuulutanud ja seda 1939. aas- tal kinnitanud Eesti riigi lipu all sõitnud kaubalaevu hakati uputama detsembris. Esimesteks sõjaohvriteks said 6. det- sembril Põhjameres Saksa allveelaeva torpeedotabamuse saanud aurulaeva Agu (1552 brt, omanikuks laevaühingu liik- med E. Lass jt meremehed) 18 meeskonnaliiget, sh stjuuar- dess. G. Sergo ja Ko reisi-kaubalaeva Kassari hukutas 10. det- sembril Hanko-Ristna vahelisel laevateel NSVL allveelaev. 13. detsembril uppus koos meeskonnaga sakslaste torpeedo- tabamuse saanud aurik Mina, 19. detsembril uputas K. Jur- nase Panama lipu alla viidud, aga eestlastest meeskonnaga ¹ 13. septembril 1941, sealsamas Utö lähedal, ca 15 km Estonia vrakist uppus miinil Soome rannakaitse soomuslaev Ilmarinen, mis oli soomlaste ohvrite- rikkaim mereõnnetus. ² Eesti Mälu Instituudi 24. augusti konverentsi ettekanded võimaldavad laiemat vaadet põgenike probleemile. Need on järelvaadatavad: Konverents „Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas“ - YouTube. Dokumentaalfilmi „Põgenemine – lahkumine teadmatusse“, kus ka Moerost juttu, algab 4.38.42.
uppumine 28. septembril 1994. Üheksateistkümnendal septembril 1893. aastal 178 meremehega hukkunud soomuslaeva Russalka mälestav ingel Kadriorus, kes mõle- male viimasele laevalegi viipas, ei suutnud neid kaitsta. Sügiskuud on meie rahvale toonud kaasa saatuslikke muudatusi. Rahvakalendris tähistas esimeste sügismärkide ilmumist 10. augustil lauritsapäev. Mihklipäevast, 29. sep- tembrist algas aastaringi vaikne hingedeaeg, mis oli soodus mõtisklemiseks ja nende meenutamiseks, kes on olnud olu- lised, jäänud hinge. 1. septembril 1939, nädal pärast Eesti saatust tugevalt mõju- tanud Saksamaa ja NSV Liidu vahelise mittekallaletungi- lepingu allakirjutamist algas Teine maailmasõda, mis tõi surma ja kannatusi sadadele miljonitele Merelistele kuulu- .² tas kurja ette see, et sõja esimesed lasud tulistas Saksa soomuslaev Schleswig-Holstein Gdanski Westerplatte gar- nisoni pihta. Esimesel sõjapäeval sai lennurünnakus vigas-
44
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook