Foto: Rahvusarhiiv
Kratt, 17. dets. 1939
Põgenikud Tallinna sadamas.
Foto: Eesti Meremuuseum SA
Meresõda 1939. aasta detsembris karikaturist Felix Randel-Redo kujutatuna.
sõitnud auriku Uku Saksa lennuk. Järgnevatel sõja-aastatel hukkus kümneid Eesti laevu ja sadu meremehi. Nn Suure Isamaasõja alguses, 1941 hukkusid mitmed Balti laevastikku mobiliseeritud alu- sed. Märkida võiks 18. augustil miiniplahvatusel kogu meeskonna- ga Väinameres hukkunud pukser-jäämurdjat Merikaru. 19. augustil süttis lennukipommi tabamusest põlema transportlaev Sibir, pardal 1300 mobiliseeritut, haavatut ja tsiviilelanikku. Neist hukkus üle 400, pääsenute hulgas olid näiteks mobiliseeritud Eesti mereväe nooremleitnant Heino Kuivjõgi ja aspirant Georg Ots. Augusti lõpupäevadel Tallinnast evakueerimisel, nn Juminda merelahingus olid kaotused kõige suuremad. 28. augustil hukkus näiteks Balti laevastiku staabilaevaks mobiliseeritud meie oma- aegse uhkeima, Pärnu Laeva AS-i reisilaeva Vironia merehädalisi päästma jäänud endine Tallinna Laevaühisuse aurulaev Alev, mille pardal üle 1200 haavatu ja mobiliseeritu, hukkunuid arvestati 700 ringis. Moero hukkumine Esimene suurte inimohvritega laevaõnnetus sakslaste 1944. aasta evakuatsioonioperatsioonide käigus oli Moero hukkumine. See mootorlaev oli 137 m pikkune, kogumahutavusega 6111 brt, ehita- tud 1937–38 Flensburgis Belgia laevakompaniile tollase asumaa Kongoga ühenduse pidamiseks. Nimetati ta sealse Lac Moero järve järgi. 1. juulil 1940 jäi ta Bordeaux's sakslaste kätte ja septembrist hakati kasutama Saksa sõjalaevastiku abilaevana varustuse, laskemoona ja vägede vedamiseks peamiselt Soome ja Baltikumi. Kui 17.–22. septembrini 1944 viidi läbi väegrupi Nord³ Eestist taganemise operatsioon Aster, saadeti Tallinna, Pärnu, Paldiskisse ja Roomassaarde paarkümmend transportlaeva. Moero sihtsada- maks märgiti Reval (nii sakslased Tallinna nimetasid). 21. septemb- rini evakueeriti laevale ligukaudu 700 haavatut ja haiglapersonal Tallinna, Nõmme ning Haapsalu välihospidalidest. Nende jaoks olid kokku löödud kahekordsed lavatsid ja antud päästevööd. Et laeva
NSVL õhurünnakute ja Saksa õhkimiste tulemusena purustatud Tallinna sadam 1944. aasta sügisel. Tagaplaanil Veeteede valitsuse hoone varemed. Moero viimane kaikoht oli sellest vasakul Tollihoone ees.
ruumid said haavatuid ja tsiviilpõgenikke täis, paigutati osa inimesi tekile.
Esialgu nõuti eraisikuilt laevale pääsemiseks vastavat politsei või sadamakapteni luba. Kuna Eesti Omavalitsuse ja Kindralkomis- sariaadi tegelased eesotsas Hjalmar Mäe ning Karl Siegmund Litzmanniga olid transportlaevaga Wartheland lahkunud juba eel- ⁴ misel päeval ja Tallinnas valitses kaos, saadi peale lõunat laeva luba- deta. Tung Moerole oli suur, hiljem on pääsenud teda laatsaret- laevaks nimetanud, kuigi tegelikult ta seda ei olnud. Vanasadamas ⁵ Tollihoone juures seisnud Moero väljasõitu oodati tunde. Haavatute kohaletoimetamine oli veninud, kuna pealetungivad nõukogulased pommitasid raudteid, konvoid ei saanud merele minna, sest pommi- tati linna ja laevu reidil, merel laevade kaitsmiseks puudus sakslastel jõud.
³ Sealhulgas ka armeegrupp Narva, mille koosseisus oli mitmeid Eesti üksusi. ⁴ 19. augustil naases selle laevaga Paldiskisse 1752 soomepoissi. Moero ei olnud saksa laatsaretlaevade nimekirjas. Ka ei olnud ta värvitud valgeks ja ⁵ märgistatud punaste ristidega, ta korpus oli hall.
45
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook