Nordsternile laaditi 625 inimest, neist 450 Eesti põgenikku, enamik naised-lapsed. Teel tehti lennurünnakutest hoidumiseks peatus Ventspilsis. 6. oktoobril kell 10.05 tabas allveelaeva torpeedo Klai- peda (Memel) lähistel laeva keskosa ja see uppus mõne minutiga. Päästeti 94 inimest, eestlasi 22, osa Nauticule, mida allveelaev samuti torpedeerida üritas. Õnneks läksid torpeedod mööda ja saatelaevalt heidetud süvaveepommid peletasid ründaja eemale. Kui muidu on merehädalised meenutanud, kuidas püüti üksteist abistada, siis arst Endel Rummale ⁸ on valusalt meelde jäänud see, kuidas päästeparvele saanud vene sõjavangid hakkasid aerudega taguma veesolijate käte pihta, et neist iga hinna eest lahti saada. Paarsada pärast Ida-Preisimaale ja Gdanski piirkonda jäänud eestlast hukkus ka ööl vastu 31. jaanuari 1945 vene allveelaeva uputatud hospidallaevaga Wilhelm Gustloff, mille ohvrite arvuks antakse neljast üheksa tuhandeni. Poolsajandi eest, 1. novembril 1974 sõlmiti rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (ingl International Convention for the Safety of Life at Sea , lühendatult SOLAS). See on rahvusvaheline merendusleping (konventsioon), kus on kirja pandud ohutuks meresõiduks vajalikud miinimumnõuded laeva- de ehitamisele, seadistamisele ja käitamisele. Mõned tähtpäevad veel: 1978. aastast tähistatakse IMO eestvõttel septembri viimasel nädalal ülemaailmset merenduspäeva ( World Maritime Day ), eesmärgiks rõhutada meresõiduohutuse valdkonna tähtsust ja esile tuua maailmamerenduses hetkel kõige päevakorralisem teema. Tänavu 26. septembril on teemaks „Tuleviku meresõit – esmajoones ohutus!“ seotult merekeskkonna kaitsega. Briti Rahvaste Ühenduse riikides tähistatakse 3. septembril kaubalaevastiku meremeeste mälestuspäeva, tunnustamaks nende panust ja ohverdusi sõja ajal. Põgenike teemat on käsitletud suhteliselt palju. Kaks üsna õnneli- kult lõppenud merepõgenemise lugu on järgmised: . Hanno Ojalo, Piret „Lootuse laev: Eestiranna hukk 1941“ Saul-Gorodilov, Mati Õun. Ammukaar OÜ 2021.
23. juunil 2002 avati Mõntu sadamas mälestuskivi sundevakueeritud sõrulastele.
Foto: Eesti monumendid
Foto: Saaremaa Muuseum SA
Mälestusmärk „Merre jäänud meremeestele“ avati Mõntus 2013. aas- tal, kui seal peeti seminari „Rannakalanduse tulevik“.
„Helene: mastid mäletavad“ , koostanud Mare Kallas. Nooda OÜ 2022.
Foto: Leo Filippov
Need sündmused võtab kokku 1998. a Merle Karusoo ja Katrin Sau- kase juhendamisel valminud dokumentaariumi mõte: Sadama silu- ett ujub eemale nagu endine elu.
22. septembril 1996 avati Jämaja rannas Moero mälestusrist.
⁸ Rummade suguvõsast hukkus 18, pääses ainult kolm inimest.
49
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook