Transpordiameti ehituse projektijuhi Roger Volli sõnul algas projek- teerimise kavandamine juba 2015. aastal, mil sellel lõigul oli kesk- mine liiklussagedus 4832–9755 autot, sellest 20–32% raskeliiklus. „Nii suure liiklussagedusega teedel on alati põhiprioriteet liiklusohu- tuse tõstmine. Pärnu–Uulu lõigul oli mitmeid ristmikke ja mahasõi- te, mis tekitasid liiklusohtu just põhimaanteele, mis kuulub I Pan Euroopa transpordikoridori ehk nn Kreeta koridori, mis on lähiriikide jaoks üheks oluliseks pääsuks Kesk-Euroopasse.“ Esimene suurem vajadus sõlme ümberehitamise järele tekkis juba pärast Lottemaa teemapargi rajamist. Seetõttu ehitati 2014. aastal Reiuranna tee ristmik ümber ning juurdepääs sinna käis riigitee nr 4 ja Reiuranna tee kaudu, kuid situatsioon ei vastanud enam nõutud tasemele ja oli selge, et potentsiaalselt liiklusohtlik lahendus tuleb ümber teha. Toona rajati kiirendus- ja aeglustusrajad ning Ikla suunalt tulijatele ka eraldi rada vasakpöörde tegemiseks. 2015. aastal ehitati paar kilomeetrit eemal ümber ka Tõllapulga ja Rae tee ristmik, mis oli samuti liiklusohtlikuks muutunud ja mitu juhtunud õnnetust olid selle tõestuseks. Liiklejate arvu tõstsid mär- gatavalt nii Tõllapulga suunale arendatud elamurajoonid kui ka Pärnu Bay Golf Links golfikeskus. Selle ümberehituse käigus rajati tagant sissesõitude vältimiseks vasakpöörderajad. Värskelt rajatud 2 + 2 sõiduradadega kaotatakse ära ristmikud ja mahasõidud, teele peale- ja mahasõidud käivad läbi liiklussõlmede. Lisaks toimub kergliiklejate teeületus läbi teealuste tunnelite. Ehitusfirma Verston Pärnu–Uulu projektijuhi Magnus Martinsoni sõnul rekonstrueeriti 8,5 km pikkune põhitee lõik, rajati kaks viadukti, neli kergliiklejate tunnelit ning Uulu sild. Ta toob välja, et ehitamiseks kulus kokku umbes 1,3 miljonit tonni puistematerjale ja paigaldati rohkem kui 100 000 tonni asfalti. Roger Volli sõnul näitasid 2023. aastal tehtud mõõtmistulemused, et liiklussagedus oli juba 11 663 autot ööpäevas, millest raskeliiklust 20%: „1 + 1 ristlõikega teel on liikluse läbilaskvus oluliselt paranenud, aga kui iga viies masin on raskeveok, tekib paratamatult olukord, kus ei saa lubatud maksimaalse sõidukiirusega sõita, sest veoautod sõidavad sellest aeglasemalt. 2 + 2 olukorras saavad aeglasemad sõidukid olla esimesel sõidurajal ning teine sõidurada on ohutu ja mugava möödasõidu sooritamiseks. Lisaks on praegu ka asulaväli- sel alal valdavalt lubatud sõidukiirus 110 km/h.“ Kogu objektil on lisaks välja ehitatud muutuvteabega liiklusmärgid. Metsloomade teeületuskoht on varustatud spetsiaalsete termo- kaameratega, mis liikumist märgates annavad liiklejale teada mets- looma teele tuleku ohust. Volli sõnul oli projekti raames plaanis teha katselõik ligniini ehk leht- puidust saadava bituumeni asendajaga, kuid see paraku ei õnnestu- nud. „Riik tõmbas tee-ehitusest raha välja ja planeeritud ligniiniga asfaltsegu ei olnud Verstoni tehases enam mõistlik toota.“
Veli Valentin Rajasaar , Teejuhi kaasautor
Transpordiamet on lähiaastate südameasjaks võtnud Tallinna–Pärnu–Ikla maantee
isaks kümnele kilomeetrile neljarajalisele maanteele L rajati veel kolm kilomeetrit kergliiklusteed, neli kergliiklus- tunnelit, kaks suurt liiklussõlme ja paigaldati ka muut- märgid, tänu täiendavatele mürasummutusseintele on vähene- nud ka müratase. Nelja sõiduraja kasuks rääkisid nii liiklusohutus, läbilaskvus kui ka sõidumugavus. Prognoositav liiklussagedus Pärnu–Uulu lõi- gul on praeguseks üle 15 000 sõiduki ööpäevas, millest viiendik on raskeliiklus. uuendamise ja ohutumaks muutmise. Selle raames sai kavandatust lausa pool aastat varem valmis kümne- kilomeetrine Pärnu–Uulu 2 + 2 teelõik.
Video: Verston Pärnu–Uulu 2 + 2 maanteelõik ja rajatised.
57
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook