MAA
Magnus Martinson lisab, et praegune riigihangete seadus jätab ehitusettevõtetele paraku innovatsiooniks vähe võima- lusi. Küll aga õnnestus ehituse käigus taaskasutada objekti väljakaevest saadud materjale, mis aitas vähendada jäät- mete teket ja säästa loodusvarasid. Kuigi lepingus oli ehituse kestuseks 30 kuud, planeeris pro- jekteerimismeeskond ehitusajaks 24 kuud ja nii ka läks. Magnus Martinson kiidab projektimeeskonna ja partnerite tõhusat koostöö. „Tööde varasemat valmimist soosis ka üldine olukord taristu- ehituse turul, kus paljudel lepingupartneritel oli vähem tööd ning pingelise ajagraafiku suhtes oldi paindlikumad,“ ütleb Martinson. Voll lisab, et enamik Transpordiameti ehitusobjekte on valda- valt ühe hooajaga teostatavad – alustatakse kevadel ja sügi- sel tehakse juba uue teekatte markeering. „Lääne regioonis jääb viimane suurobjekt aastasse 2011–2012, mil toimus Pärnu ümbersõidu (Ehitajate tee) ehitus. Ehitusprotsessis on kõige suurem kurja juur ikka Eesti ilm, ajaaken asfalteerimise ja markeerimistööde jaoks on meie kliimas üürike ja tihtipeale tekib olukord, kus näiteks kevadel alustatud objektidel jääb teekatte märgistus tegemata, sest sügisel ei ole enam sobi- vaid tingimusi ja vaegtööna tehakse see alles järgmisel keva- del.“ Verstoni projektijuhi Magnus Martinsoni sõnul ei ole projekti varasem valmimine kindlasti tavaline, kuid see on võimalik, kui kõik osalised teevad koostööd ja suudavad ootamatus- tele kiiresti reageerida. Planeeritud ehituse aeg oli 11.07.2022–11.01.2025, kuid tänu ühistele pingutustele saadi objekt liiklusele ja teekasuta- jale sisuliselt valmis käesoleva aasta juuli lõpuks. Peamise ajalise võidu andis fakt, et tehtavate tööde iseloom võimaldas 2022.–2023. a talvel tööd teha. Roger Voll toob välja, et näiteks jaanuaris oli objektil iga päev 40 ühikut tehnikat: „Sai teha väljakaevet, karjäärist toodi läbi- külmumata materjale ning paigaldati neid. Praegu toimeta- takse objektil veel heakorraga, seadistatakse muutuva tea- bega liiklusmärke ja nende tarkvara. Ootame ka paigaldatud materjalide kvaliteedi laboratoorsete katsete tulemusi.“ Väiksematest parendustest jõuti suurema ümberehituseni, tänu millele on Pärnu–Uulu lõik valmis vastu võtma suurt liiklusmahtu. Projekti võib lugeda edukaks – Volli sõnul prae- gu teehoiukavas ühtegi plaani ega uuendust sellele lõigule tarvis ei ole.
Uulu sild.
Kergliiklejad saavad üle tee teealuste tunnelite kaudu.
Tõllapulga viadukt on üks kahest projekti raames rajatud viaduktist, mille eesmärk on liiklusohutust kasvatada.
Foto: Karli Saul / Transpordiamet
²
Nelja sõiduraja kasuks rääkisid nii liiklusohutus, läbilaskvus kui ka sõidumugavus.
58
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook