Foto: Politsei- ja Piirivalveamet
Veli Valentin Rajasaar , Teejuhi kaasautor
Öine Tallinn, nädalavahetus. Sõidan autoga kodu poole. Mu kõrvale kõnniteele ilmub elektritõuks, mis liigub umbes sama kiirusega. Kolks-kolks lennukalt üle äärekivi ristuvale teele, kolks-kolks üle äärekivi tagasi kõnniteele. Kõnniteed poolitavat laternaposti märkab tõuksija aga liiga hilja. ärsu kõrvalepõike peale hakkab tõuks metsikult vasakule- J paremale perutama, sülitades lõpuks oma ratsaniku seljast. Kiivristamata pea tabab kõigepealt majaseina ja siis kõnni- teed. Selle aja peale, kui seisma jään ja kukkunud meheni jõuan, on ta end istukile ajanud. Ootuspäraselt on õhus alkoholiaure, ootuspäraselt sõnab mees, et tahtis pikaks veninud lõbusalt õhtult kiiresti koju jõuda. Veendunult kinnitab ta, et abi pole vaja ja lubab mulle, et kutsub endale ise kiirabi, kui mingigi peapõrutuse tunnus välja lööb. Ja niimoodi ta, tõuks nüüd juba käekõrval, öhe kaduski. Paar päeva hiljem lendas keset õhtust tipptundi Kristiine ristmikul minu ja paljude teiste autode nina eest läbi teismeline tõuksipiloot. Roheline foorituli põles autodele, mitte talle, ja tema terve nahaga pääsemine oli väga paljude soodsate juhuste ning kiirete ja konk- reetsete pidurijalgade koostöö. Need on vaid mõned näited viimase paari aastaga tekkinud uutest probleemidest. Liiklusesse on kergliikuri seljas jõudnud tuhanded inimesed, kes kas ei oska liigelda, ei sobi liiklema, pole liiklemist õppinud või on niivõrd hoolimatud, et nende turvalisus on kõigi teiste teha peale nende enda. Kergliikuri juht on liikluses võrdne teiste juhtidega ning peab järgima samu reegleid. See tähendab, et ta peab olema kaine, liikuma pare - mal pool teed ning alati andma teed jalakäijatele. Jalakäija lähe - duses tuleb sõita jalakäija kiirusel, et tagada ohutus. Teed ületades peab juht lähtuma valgusfooridest ja eesõigusreeglitest. Kui teed ületatakse reguleerimata ülekäigurajal, tuleb kergliikuri juhil sõiduki seljast maha tulla ja ületada tee jalgsi, et tagada enda ja teiste turva - lisus. Probleem ei ole vaid Eestis Eesti pole ainuke riik, kus on renditõukside ja muude kergliikuritega muresid – lisaks liiklusele on tekkinud ka täielik parkimisanarhia, mida teenusepakkujad oma jõududega leevendama peavad. Prant- susmaal läksid asjad näiteks nii hulluks, et Pariisis keelati rendi- tõuksid üldse ära.
Politsei- ja Piirivalveameti politseikolonelleitnant Sirle Loigo.
Kergliikuri juht on liikluses võrdne teiste juhtidega ning peab järgima samu reegleid.
Politsei- ja Piirivalveameti politseikolonelleitnant Sirle Loigo sõnul juhtub kergliikuritega kõige rohkem just ühesõidukiõnnetusi ehk kukkumisi, kuid ka kokkupõrkeid teiste liiklejatega. Sirle Loigo sõnul pole peamiseks mureks liiklusvahend, vaid kerg- liikuri juht: „Kui juht on vastutustundlik ja teiste liiklejatega arvestav ning oskab ohte ette näha, siis oleks ilmselt õnnetusi vähem ning ka kuvand kergliikurist oluliselt parem.“
Loigo sõnul kinnitab Politsei- ja Piirivalveameti statistika, et mullu õnnetusse sattunud elektritõukeratastest olid 60% renditud ning
61
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook