MAA
Mis on kergliikur ja mida sellega teha tohib? Kergliikuritega seonduvad reeglid ja juhi kohustused jõudsid liiklusseadusesse 2021. aastal. Seaduses defineeritakse kergliikur kui ühe inimese vedamiseks ette nähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, v.a jalgratas. Selle valmistajakiirus ei tohi olla suurem kui 25 kilomeetrit tunnis ja kergliikuri, v.a tasakaaluliikuri mootori suurim võimsus ei tohi ületada ühte kilovatti. Kergliikuriga sõites peab alla 16-aastane juht kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit. Kergliikuril peavad olema: töökorras pidur või pidurdamist võimaldav süsteem, tasa- kaaluliikuri puhul iseeneslikku liikumist takistav seade; signaalkell, v.a juhtrauata kergliikuri puhul; ees valge ja taga punane ning külgedel kollane, punane või valge helkur/tuli, v.a juhtrauata kergliikuri puhul; pimedal ajal võiks halva nähtavuse korral sõites olla ees valge ja taga punane tuli; kergliikuri suurim lubatud laius on 0,8 meetrit ning kolme ja enama rataste arvuga kergliikuri suurim lubatud laius on 1,25 meetrit. Kui kergliikurile ei ole selle ehituslike iseärasuste tõttu võimalik tulesid paigaldada, peab kergliikurijuht pimedal ajal või halva nähtavuse korral jalgteel, kõnniteel, jalgrattateel ning jalgratta- ja jalgteel liikudes kasutama valgusallikat, nt pealampi. Sõiduteel sõitmiseks on pimedal ajal või halva nähtavuse korral kohustus kasutada ees valget ja taga punast tuld. Tulede puudumisel ei tohi sõita pimedal ajal ja halva nähtavuse korral sõiduteel – sellisel juhul pealamp tulesid ei asenda! Kergliikurijuht peab vahetus läheduses olevast jalakäijast möödumisel sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt jalakäija kiirusest ja mis võimaldab jalakäijast ohutult mööduda. Kergliikuriga tohib sõita õuealal, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, jalgteel ja kõnniteel. Sõitma peab paremas ääres ja teisi liiklejaid ei tohi ohustada või takistada. Erandjuhul, kui puuduvad kõnnitee, jalgrattarada ja kergliiklusteed või nende seisukorra või liiklusolude tõttu on seal sõitmine oluliselt raskendatud, tohib kergliikuriga sõita sõidutee parema ääre lähedal või teepeenral. Ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõiduteed ületada ka kergliikuriga sõites, kuid kergliikurijuhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, v.a juhul, kui kergliikurijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigu- rajal või ülekäigukohal peab kergliikuriga sõitma jalakäija tavakiirusega. Asulas tohib kergliikurit peatada ja parkida ka kõnniteel, jättes jalakäijale kõnniteel vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Kergliikurijuht ei tohi: lasta enda juhitavat sõidukit vedada; vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele; vedada järelhaagist, mis ei ole valmistatud kergliikuriga vedamiseks; sõidu ajal tegeleda kõrvaliste tegevustega ega juhtida sõi- dukit joobe- või väsimusseisundis.
enim õnnetusi juhtus nädalavahetuseti ja öisel ajal: „Õnnetuste vähenemisele aitab kindlasti kaasa kiiruse piiramine tihedama liiklusega aladel ning ka nädalavahetuseti öisel ajal, sest on suur vahe, kas kukkuda 6 km/h või 20 km/h kiirusel.“ Küsimusele, kas kergliikuri juhiloa jõustamine ei võiks üldist pilti parandada, vastab Loigo: „Liiklus pole koht neile, kes ei ole liiklemist õppinud. Praegu on teatud määral see juba nõutav sama praktikaga, mis jalgratturi juhiloa puhul. Täiskasvanu, kes liiklusreeglitest midagi ei tea, võiks enne kergliikuriga liiklusesse minekut reegleid lugeda, et aru saada, mis on lubatud ja mis mitte. Kindlasti ei tasu esimesi katsetusi teha reede õhtul purjus peaga tõuksi rentides.“ „Seaduse kohaselt ei tohi laps kergliikuriga iseseisvalt liikluses liigel- da. Suur roll on lapsevanemal, et laps ei pääseks renditud kergliikuri rooli. Kodune keskkond on see koht, kus asjad alguse saavad, seal- hulgas ka näiteks arusaam kiivri vajalikkusest.“ Praegu liikluses olevad renditõukerattad on disainitud peamiselt täiskasvanutele, mistõttu need lastele ei sobi. Tõukeratta juhtkang peaks asetsema ligikaudu kasutaja puusade kõrgusel, et tagada mugav ja ohutu sõiduasend. Kui juhtkang on liiga kõrgel, muutub sõitmine ebamugavaks ning kukkumise korral suureneb vigastuste risk, sest juhtkangi kontroll on keerulisem ja keha tasakaalust väljas. Seetõttu ei ole lastel soovitatav täiskasvanutele mõeldud tõuke - rattaid kasutada, kuna need ei ole kohandatud nende kehapikkusele ja -ehitusele. Tervitatavad muudatused liiklusseaduses 9. juulil jõustunud liiklusseaduse muudatused tõid mitmeid tervi- tatavaid arenguid muuhulgas nii kergliikurite parkimise kui ka rendile andmise ning joobe piirmäära suhtes. Kliimaministeeriumi veondus- ja liiklusvaldkonna juhi Margus Tähepõllu sõnul ei näe seadusmuudatused ette uusi tehnilisi piiran- guid, küll aga saab kohalik omavalitsus õiguse piirata elektritõuke- rataste liikumiskiirust kohtades, kus see on vajalik, näiteks laste- aedade juures või tiheda liiklusega tänavatel ning seada ka tingi- mused parkimisele. Värskendatud liiklusseaduse järgi tuleb tõukeratas parkida paralleel- selt kõnnitee äärega ning takistuse puudumisel äärest mitte kauge- mal kui 20 sentimeetrit. Samuti tuleb kergliikurit tee ääres parkides jätta teistele liiklejatele vabaks vähemalt 1,5 meetri laiune teeosa. „Lisaks võib kohaliku omavalitsuse üksus kehtestada nõude, et kergliikuri, pisimopeedi või jalgratta rendile või üürile andmisega tegelev ettevõte varustaks renditava või üüritava sõiduki selgelt loetava identifitseerimisnumbri ning rendile või üürile andva ette- võtja telefoninumbri ja ärinimega. See võimaldab lohakalt pargitud renditavate kergliikurite üle lihtsamalt järelevalvet teha. Isiklikus kasutuses olevaid kergliikureid reeglina tänavale vedelema ei jäeta,“ lisab Tähepõld.
62
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook