Foto: Veli Valentin Rajasaar
Liikluses algab kõik meist endist. Oluline on teistega arvestada ja ohte ette näha.
„Siiski märgime, et 1. detsembril 2024 jõustuva liikluskindlustuse seaduse muudatuse järgi kuulub kindlustuskohustuse alla sõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis, või sõiduk, mille valmistajakiirus ületab 14 kilomeetrit tunnis ning mille mass täisvarustusega ilma veose ja juhita on suurem kui 25 kilogrammi.“ Rääkides aga tõukside pagendamisest kõnniteelt, tuleb Tähepõllu sõnul mõelda meie taristu seisule ja ka kergliikurijuhi staatusele: „Eestis ei ole veel kujunenud head rattateede võrgustikku, seega kergliikureid ainult jalgrattateedele või jalgratta- ja jalgteedele suunata ei ole võimalik. Siinjuures peabki lisaks arvestama, et kergliikurijuht ei sobitu sajaprotsendiliselt ühegi olemasoleva liikleja kategooria alla. Näiteks püstise asendi tõttu sobitub ta sarnaselt tasakaaluliikuriga rohkem jalakäija liiklusruumi, seostudes tõenäo- liselt ka mootorsõidukijuhtidele pigem jalakäijalaadse liiklejana.“ „Ka on kergliikuriga sõitmine reeglina tänu sõiduki väikestele ratastele või kitsale juhtrauale ebastabiilsem ja sellega tasakaalu hoidmine ning suunamärguannete andmine keerukam näiteks jalg- ratta või pisimopeediga sõitmisega võrreldes – seega ei ole õige ka kergliikurite ainult sõiduteele suunamine, kus liiklusvoog on oluliselt kiirem ning kokkupõrkeoht mootorsõidukitega ning sellest tulene- vad tagajärjed tõenäoliselt raskemad. Näeme kergliikuriga kõnniteel sõitmise probleemile lahendust pigem taristu arendamises, see aga võtab aega ja ressurssi,“ põhjendab Tähepõld. Talupojatarkust ja alalhoidlikkust! Seadus ei ole võluvits, mis kõik üleöö korda teeb. Kliimaministee- rium näeb lahendusi taristu arendamises ja erineva kiirusega liikle- jate üksteisest eraldamises. Sirle Loigo paneb meile südamele, et liikluses algab kõik meist endist. Oluline on teistega arvestada ja ohte ette näha. Talupoja- tarkus ja alalhoidlikkus on liiklusesse minnes abiks.
Tõuks jääb, kuhu juhtub. Kasvõi keset teed või auto ette.
Transpordiameti küsitlusuuringu järgi oli 2022. aastal küsitlus- uuringule eelnenud 12 kuu jooksul elektritõukerattaga liigelnud 27% elanikest, s.o 95% tõenäosusega 300 300 ± 30 400 inimest. Eelmise küsitlusuuringu aastaga võrreldes on lisandunud 5% ehk ligikaudu 62 000 kasutajat. Kuna kergliikurid on populaarsed ja pakuvad autostumisele alternatiivi, ei ole nende keelustamine mõistlik,“ ütleb Tähepõld. Kergliikurite liiklusregistrisse kandmise vastu räägib see, et need ei sobitu Euroopa Liidu tüübikinnitusraamistiku reguleerimisalasse – ühtsed tehnilised nõuded, nagu on näiteks autodel, lihtsalt puudu- vad. Tähepõllu sõnul tähendaks kergliikurite registreerimine ka seda, et selle ostmisel-müümisel tuleks hakata tehinguid liiklus- registris vormistama ja selle eest riigilõivu tasuma ning sõites dokumenti kaasas kandma, mis tõendaks, et isikul on õigus selle kergliikuriga sõita . „Peame neid kohustusi kergliikuritega sõitjate jaoks liialt koorma- vaks. Lisaks tuleks siis kehtestada ka registreerimiskohustus jalgratastele ja pisimopeedidele. Kindlustuse puhul tõusetuksid samuti küsimused, et miks peab kergliikuri kindlustama, aga jalgratast või pisimopeedi mitte. Ka jalgratturite osalusel juhtub Eestis igal aastal samas suurusjärgus ehk üle 300 liiklusõnnetuse, samas jalgrataste kindlustamiskohustuse üle ühiskonnas arutelu ei peeta. Kergliikureid rentivad ettevõtted on aga juba oma riske kindlustanud ise vabatahtliku kindlustuskaitse soetamise kaudu,“ ütleb Tähepõld.
65
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook