MAA
TEHNOLOOGIA Gneiss võiks tee-ehituses aastatel 2025–2055 säästa üle miljardi euro
Veli Valentin Rajasaar , Teejuhi kaasautor
iigi maanteede ehituseks ja remondiks on tänavu R kasutada 153 miljonit eurot, mis on viimaste aastate väikseim rahastus. Sellest omakorda vaid umbes 93 miljonit on ette nähtud teede korrashoiuks. Hinnanguliselt maksaks olemasoleva seisukorra säilitamine aga 210 miljonit eurot aastas. Transpordiameti hinnangul paranes Eesti teede seisukord kuni 2021. aastani, mil positiivne areng peatus. Täiesti juhuslikult langeb see kokku teedehoiuks ette nähtud rahastuse vähenemisega riigieelarves – kes oleks võinud arvata? Ja kuigi lähiaastate perspek- tiiv on uuesti tõusev teehoiurahastus, ei paista möödunud aastate taset kuskilt. Seega kui riigiaparaadile loota ei saa, tuleb pilgud suunata mujale. Sellises olukorras loeb iga okas ja teadagi koosnevad suured asjad väikestest. Energiasalve loodusvarade ärijuhi Markus Vihma sõnul
on gneiss selline materjal, millel võiks teedeehituses olla suur potentsiaal – seda nii kvaliteedis kui ka kokkuhoius.
Mis on tee-ehituses peamiselt kasutatavad materjalid? Mida toodetakse kohapeal, mida tuleb importida? Nagu selgub Transpordiameti 2022. aastal tehtud uuringust, jääb meie teede kvaliteet alla Soome ja Rootsi põhjamaiste teede kvali- teedile ning ainuke viis kandevõimet tõsta oleks asfaldi kogu- paksuse suurendamine stabikihtide ning asfaldi ja killustikaluse vahel. Paraku on Eesti teede katendid vaieldamatult Põhjamaades õhemate seas, nagu leiti katendite dimensioneerimise metoodikale keskenduvas uuringus. Selle üks põhjusi on, et Eestis on siiani kasutusel nõukogudeaegsel ehitusnormil põhinev katendiarvutusmudel, mille alusel määratakse katendite paksus. See tähendab, et Eesti teedevõrk on justkui heas korras, aga mingi koormuse juures aladimensioneerime teekons- truktsioone ja seetõttu pole teede eluiga see, mida sooviksime.
72
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook