Gneiss on materjal, millel võiks tee-ehituses olla suur potentsiaal – seda nii kvaliteedis kui ka kokkuhoius.
Paldiski vesisalve ehituse käigus välja toodav gneiss võiks asendada enamuse lubjakivi vajadusest.
INTERVJUU Markus Vihma Energiasalv loodusvarade ärijuht
Teine Eesti teede madalama kvaliteedi põhjus on kohalike materjalide (eriti lubjakivi) madalam vastupidavus külmumis- ja sulamistsüklitele. Praegu kasutatakse tee-ehituses kohapealsetest materjalidest liiva, kruusliiva, kruusast ning lubja- või dolokivist toodetud asfaldisegude täitematerjale, mida kasutatakse erinevates konstruktsioonikihtides nn puhtalt või lähtematerjalina teistes toodetes. Praegu on asfaldisegude täitematerjaliks vaja importida ka tardkivikillus- tikku, mida kasutatakse autoratastega vahetus kokkupuutes olevates asfaldikihtides ja pindamiskihtides. Põhjamaadest toodav graniit ja gneiss tagavad parema vastupidavuse naastrehvidest põhjustatud kulumisele ning teede libedusetõrjel kasutatavate soolade ja külmumis-sulamis- tsüklite toimele. Kuna lubjakivi laguneb aluskihtides kergesti, siis vajumise ja pragunemise vältimiseks tuleks asfaltkatte paksust suurendada — see on aga väga kallis. Teine variant on asendada aluskihtides lubjakivi vähem külma- tundliku tard- või moondekivimiga. Seni on tardkivi import olnud selleks liiga kallis, kuid nüüd tekib Eestis võimalus kohapeal gneisskillustikku toota. Seega on meil põhjamaiste teede kvaliteedi saavutamiseks tee- konstruktsioonis võimalus võtta kasutusele tugevamad materjalid ning seeläbi muuta teekatendite arvutuspõhimõtteid – Tallinna Tehnikaülikool juba tegeleb uute arvutusaluste väljatöötamisega. Mida materjalide valikul hinnatakse? Teedeinsener Ain Kendra sõnul vaadatakse esmajärjekorras materjali tugevusnäitajaid – enimlevinud on Los Angelesi katse ehk LA, mille num- ber näitab, kui palju materjal katse käigus purunes. Kivimaterjal paigu- tatakse koos teraskuulidega katsesilindrisse, silinder teeb 500 pööret (30–33 pööret minutis), tekkiv materjal sõelutakse läbi 1,6 mm sõela ning siis kaalutakse, kui palju tekkis alla 1,6 mm materjali.
Fotod: Energiasalv
Gneiss on suure rõhu ja temperatuuri mõjul tekkinud moondekivim, mille algmaterjal on enamasti savi või muda.
Paekillustiku puhul on LA-näitaja reeglina üle 25. Taustaks – kuni 30 näitaja puhul on tegemist väga hea materjaliga, kuni 35 keskpärasega ja
73
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook