MAA
üle selle nõrgaga, aheraine võiks hinnata tasemega 45. Gneiss ja graniit on reeglina LA-näitajaga alla 25.
märkimisväärse osa pikiroobaste tekkest naastrehvidest tingitud kulumine.
Markus Vihma lisab, et sobivaima materjali valikul pole otsustavaks ainult vastavus tee-ehituse standarditele, vaid ka tellija ootustele ehk lepingu nõuetele. See tähendab, et otsitakse tarnijat, kes suudab pakkuda odavaimat hinda nii materjalile kui ka selle transpordile. Praegu veel ei vaadata materjalide tootmise ja transpordiga kaasnevat keskkonnamõju ega kogu tee eluea kulu ja materjalide hilisemat taaskasutusvõimalust, kuid ühiskond ja ka ehitussektor liigub selle poole. Tulevikus saavad need hindamiskriteeriumiteks. Gneiss – mis see on ja mida sellega asendada saaks? Kivimid jagunevad geneesi ehk tekke järgi kolme rühma: sette- kivimid, moondekivimid ja tardkivimid. Gneiss on moondekivim, millel on vastupidavuse seisukohast väga head omadused. Ehitus- sektoris kasutatakse tihti termineid tardkivi ja graniit. Tegelikult imporditakse nende nimede all Eestisse ka gneisse. Omaduste poolest on gneissid graniidi ja tardkiviga võrdväärsed. Gneissiga saab asendada kogu praegu imporditavat tardkivi ja graniidi ning lisaks kohalikud materjalid, alates liivadest kuni dolo- ja lubjakivini. Paldiski vesisalvesti ehituse käigus välja toodava gneissi omadused võimaldavad seda kasutada kõikides asfaldikihtides, sealhulgas suurema liiklussagedusega teede konstruktsioonide alumistes kihtides ja kõige ülemises asfaltkatte kihis, kus on vaja head vastupidavust naastrehvidest tingitud mehaanilisele kulumi- sele. Mis on gneissi eelised paekivikillustiku ees? 2022. aasta sügisel avalikustas Riigikontroll auditi raporti, milles toodi välja, et Eestis napib ehitusmaavarasid, mistõttu on suurte taristuprojektide elluviimine tulevikus ohus. Eestis kasutatakse teedeehituses peamiselt kõrgema kvaliteediga lubjakivi, mida leidub Harjumaal asuvates lubjakivikaevandustes ja mille kaevandatavaid varusid jätkub maksimaalselt 2026. aastani. Lisaks on Eesti lubanud 2030. aastaks kõrgendatud nõuetega valmis ehitada Tallinna– Tartu–Luhamaa ning Tallinna–Pärnu–Ikla maantee. Paldiski vesisalvesti rajamisel toodetava gneisskillustiku maht on 37 miljonit tonni, mis lahendab pikaks ajaks varustuskindluse probleemi ja võimaldab Eestil uuendada teede ehituse norme, mis tulevikus võimaldab ehitada oluliselt pikema eluea ja vastupida- vusega teid. Gneissi tehnilised omadused on paremad kui lubjakivil: Suur vastupidavus külmumis-sulamistsüklitele teede libedus- tõrjel tekkivas soolvees. Kruus- ja lubjakivikillustik seda ei kannata. Väga hea vastupidavus dünaamilisele koormusele. Kruus- ja lubjakivikillustikuga võrreldes on gneissil märkimisväärselt parem purunemiskindlus, mis tähendab, et see vastab ka kõige kõrgema liikluskoormusega teede kandevõime nõuetele. Veel enam, gneiss võimaldab tõsta teede kandevõimet. Väga hea vastupidavus mehaanilisele kulumisele. Suure liiklussagedusega teedel on see oluline, sest neil põhjustab
Kas gneissi kaevandamisel on oma spetsiifika? Gneissi saame Paldiski vesisalvesti ehitamisel 590–750 meetri sügavuselt maa alt. See tähendab, et meil pole vaja maapinda karjääri rajamiseks üles kaevata. Paldiski vesisalvesti ehituse käigus aastatel 2026–2038 saab välja tuua ligi neli miljonit tonni aastas, esimestel aastatel vähem. Sellest jätkub lubjakivi asendamiseks kogu selle aja vältel. Edasine tarne sõltub juba riigi huvist ja otsustest. Mis on gneissi kasutust piiravad faktorid – millistes tingimustes ta ei sobi? Kas tee omadused erinevad? Teadaolevalt ei ole gneissi kasutamisel piiravaid tegureid. Gneiss on omadustelt parem ja vastupidavam kui kruus- ja lubjakivikillustik, seega gneissi kasutamine tõstaks olulisel määral teede vastu- pidavust. Energiasalv on koos Tallinna Tehnikaülikooli ja Tampere Ülikooliga käivitanud põhjalikud uuringud, kuidas gneissi kasutamine võiks Eesti teedevõrgule ja seeläbi kogu ühiskonnale lisandväärtust luua. Kuigi alguses paistis, et praegustele nõuetele vastamiseks tuleks suure liiklusega teedel ülemine ehk asfaldi kulumiskiht graniidist teha, sest gneissi kasutades võib haardetegur veidi halvem olla, siis nüüdseks on selge, et meie omaga identse Halsviki gneissi plaat- sustegur on 10, mis vastab nõuetele. See on praegu katsetega kinni- tamisel. Kas gneissi kasutamine võib mingis tootmisfaasis praegustest lahendustest kulukam olla? Millistes? Markus Vihma sõnab veendunult, et gneiss toob teede eelarvekulud alla. Põhjamaades on tard- ja moondekivimite hinnad sisuliselt samad mis Eestis kohalikel materjalidel. Oluline on aga, et uus tugevam kivi võimaldab teede konstruktsiooni muutmist, mis toob eluea kulud alla, kuna teed kestavad kauem või saab sama raha eest suurema kandevõime. Meie hinnangul kestab gneisist aluskiht vähemalt kümme aastat kauem, aga seda me olemegi Tallinna Tehnikaülikooli uuringuga tõestamas ja täpsustamas. Lubjakivist aluskihte ehitades eluiga aga tõsta ei saa, sest lagune- mise vältimiseks on vaja paksemat asfaltkihti – see on aga väga kallis. Ainuüksi materjalikuluna on asfalditonni hind neli korda kõrgem kui killustikul, rääkimata paigaldamisest. Sellele järeldusele on ka Tallinna Tehnikaülikool juba oma esmastes uuringutulemutes viidanud. Kui iga aasta kulutada 100 miljonit eurot teede rekonst- rueerimisele, siis eluiga kümne aasta võrra pikenedes hoiame aas- tatel 2025–2055 kokku üle miljardi euro. Kui gneiss paistab hea alternatiiv, siis mis selle laiemat kasutuselevõttu piirab? Praegu vaid kättesaadavus, mille me Paldiski vesisalvesti ehitusega loome. Ehitusega alustame 2025. aastal ja gneisskillustikku saaks hakata turustama 2026. aastast.
74
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook